Improkõne pidamine

12 soovitust improkõne tegijale

Improkõne on asi, mille tegemist enamik inimestest kardab veelgi rohkem kui tavalisel moel esinemist. Puudub sul ju pea täielikult ettevalmistuse aeg ja mõnikord peab taolise etteaste pikkus olema ka pikem kui ainult mõned minutid.

Mõned võimalikud improkõne tegemise põhjused:

  • Tegelik esineja hilineb märkimisväärselt või pead sina tema asemel ootamatult esinema.
  • Koosolekul palutakse sul ootamatult anda toimuvast pikem ülevaade.
  • Oled sunnitud (või otsutad ise) mõnel muul arutelul (nt lapsevanemate koosolek) sõna võtta.
  • Pidukõne mõnel sünnipäeval või muul sarnasel üritusel (nt kolleegi sünnipäev).
  • Ootamatu (või siis ka juba eelnevalt teada olev) intervjuu.
  • Pead ennast mõnel üritusel ootamatult tutvustama või oma tegevusvaldkonnast rääkima.
  • Ootamatud küsimused sinu esinemisel toimuva küsimuste ja vastuste vooru ajal.

Pane küll tähele, et mida osavam kõnemees sa oled, seda rohkem vaatavad ülejäänud inimesed sinu suunas, sest nad kõik soovivad sellest ise ära viilida. Nii moositaksegi sind lausega “Mati, me ju teame, et sul tuleb see nii kenasti välja…”

12 nippi, kuidas tulevikus improkõnet tehes särada

1. Heal improkõnel on olemas struktuur

On olemas mitmeid improkõne struktuure, aga mina kasutan sellist, mida inglisekeelses maailmas nimetatakse FAT süsteemiks.

  • F = Feel. Väljenda kõneldava teemaga seoses oma tundeid
  • A = Anecdote. Räägi mõni teemaga seotud lugu. Veel parem kui see on humoorikalt esitatud.
  • T = Tie back, st seo see räägitud lugu teemaga.

F = feeling

Jaga oma tundeid, mis sul selle teemaga seoses on. Juhul kui see teeb sind kurvaks, siis näita seda välja. Kui sul on hea meel, siis kogu oma olemusega pead seda ka väljendama.

A = Anecdote

Anecdote ei pea siinkohal ilmtingimata nalja tähendama. Jah, kui sinu räägitav lugu on humoorikas ja teemaga seotud, siis veel parem. Pea ikka meeles, et „make a point, tell a story“ on lähenemine, mis enamasti hästi toimib.

T = tie back

Peale seda kui oled oma loo rääkimise lõpetanud pea meeles, et nüüd on aeg see kõik ka teemaga siduda. Näiteks: kui sinu teemaks on „Sinu lemmik automark“ ja eelmises punktis oled rääkinud mõne hea loo selle kohta, kui halbade (või heade) autodega sa kokku oled puutunud, siis nüüd on aeg teema kokku võtta tuues välja selle, millisel põhjusel sa just praegust automarki kasutad.

2. Harjuta improkõne tegemist

Mark Twain on öelnud „Tavaliselt kulub mul rohkem kui kolm nädalat selleks, et üks korralik improkõne ette valmistada.” Ehk teisisõnu: ka seda on võimalik harjutada. Mida rohkem sa seda harjutad ja erinevaid teemasid läbi mängid, seda lihtsam on seda teha.

Harjutada saad nii üksinda või siis tee seda koos sõpradega. Üks võimalus on oma sõpradega mängida seda mängu, mille juhised toon välja selle loo all.

3. Trügi lavale ja esine igal võimalikul ja võimatul juhul

Mida rohkem kogemust sa saad, seda enam oskad sa ootamatutes olukordades toime tulla. Ühtlasi õpid sa seda, kuidas veidrate küsimuste või ninatarkadega hakkama saada.

Muuseas, kunagi tegin esinemishirmu kohta käiva magistritöö, milles uurisin muuhulgas ka seda, millisel moel esinemishirmu tase ja esinemissagedus omavahel seotud on.  Sealt tuli selgelt välja, et need inimesed, kes esinevad tihedamalt, kannatavad esinemishirmu all oluliselt vähem kui need kes esinevad harva. Tulemusi näed siit – ehk annab see sulle veelgi rohkem põhjust lavale trügida.

4. Usu, et sa suudad seda teha

Kui sa keskendud ainult mõttele  “Äkki ma ebaõnnestun?”, siis keskendud valele asjale. Sina ei ole sellele hetkel kõige tähtsam. Kõige tähtsamad on sinu kuulajad. Kui sina iseendasse ei usu, siis miks peaksin mina seda kuulajana tegema? Kuulajad on enamasti sinu liitlased ja seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada.

Miks on kuulajad sinu liitlased? Seepärast, et mida paremini läheb sinu seal ees, seda rohkem kasu nad sinu esinemisest saavad.

5. Võid mainida, et see on ettevalmistamata kõne

Improkõne on nagu iga teinegi kõne, st et enamasti ei ole vabandamisega alustamisega hea mõte, aga kui tegu on olukorraga, kus kuulajad niikuinii probleemist teadlikud on, siis tasub seda mainida. Tee seda lühidalt ja professionaalselt ning vältima mõttetut vabandamist. Lühidalt põhjenda, miks see ettevalmistamata on ja asu asja kallale.

6. Ära unusta huumorit

Näiteks: kui mainid, et tegu on ettevalmistamata kõnega, siis heida olukorra üle nalja. Juba täna tasuks sellisteks puhkudeks lugu või paar enda jaoks valmis panna.

Samal ajal pea meeles, et kui sa eriline naljahammas ei ole, siis ära ürita vaimukas välja näha. Lisaks: ära ka maini, et „ma räägin ühe naljaka loo“, sest sellega tõstad ootused kõrgele. Ütle parem, et räägid ühe loo ja kui juhtub, et selle tulemusena inimesed naeravad, siis on tegu eriti suure õnnestumisega.

7. Mõtle välja mõned universaalsed avangud või lood, mida tulevikus kasutada

Looga alustamine on alati hea mõte, eriti veel kui tegu on isikliku looga. Näiteks saad alustada looga sellest, kuidas sa kunagi sarnasel moel ootamatult esinema pidid ja mis seal kogemata kombel valesti läks.

Mõnikord võib juhtuda ka, et pead nii ootamatult esinema, et sa ei suuda paugu pealt luua seost räägitava loo ja esinemise teema vahel. Sellisel puhul saadki peale sissejuhatava loo kõnelemist teha ülemineku nii, et viskad enda kulul nalja.

Näiteks võid öelda “Nii mõnigi teist võiks nüüd küsida, et kuidas see lugu minu esinemisega seotud on. Ega tegelikult ei olegi… Ma lihtsalt pidin nii järsku esinema hakkama, et see lugu oli esimene asi, mis mulle meelde tuli. Kui nüüd aga asjast rääkida, siis…” (ja asud asja kallale).

8. Juhul, kui ummikusse peaksid sattuma, siis teeskle, et tegu on mõtestatud pausiga.

Võta rahulikult aeg maha ja proovi selle pausi ajal vältida asjatut mõmisemist – enamik inimesi ei saa sel hetkel arugi, et sul midagi viga on. Meenuta lugu rebasest, kes koerte hulka sattus.

9. Kohanda teemat ja tee see enda omaks

Aeg-ajalt on see ainuvõimalik lahendus. Näiteks: kui mul palutakse järsku rääkida 15 minutit matemaatikast, siis see on teema, millest ma eriti mitte midagi ei tea.

Seega räägin ma paar lugu sellest, kuidas mul koolis matemaatikaga ei sujunud ja räägin sellest, kuidas matemaatika juures on küll üks asi, mida ma väga hästi valdan. Selleks on protsentide arvutamine ristkorrutuse abil. Ja nii ma nüüd räägingi sellest, kuidas see mind praktiliselt aidanud on ja kuidas seda ka sina kasutada võiksid.

Niisiis – kui teema on nii võõras, et sellest midagi eriti rääkida ei oska, siis kohandad sa seda veidi ja muudad asja fookust ning räägid selle nurga alt, mida sa rohkem valdad.

10. Leia oma kõnes vastused viiele küsimusele: Kes? Mida (või millest)? Millal? Kus? ja Miks?

Näiteks: kui pead rääkima sellest, et ka sina kardad avalikult esineda, siis vastadki oma kõnes küsimustele: 1. Kes sa oled 2. Mida sa selle taltsutamiseks teinud oled ja mida teised sellest õppida võiksid 3. Millal sa selle tõttu õnnestunud (või ebaõnnestunud) oled ( ja siiajuurde väike lugu) 4. Kus võiks ühte või teist sinu pakutavat nippi kasutada 5. Miks see kõik üleüldse tähtis on?

Ehk siis sisuliselt sama nagu FAT struktuur, aga selgitatuna teise nurga alt.

11. Tee oma esinemisest küsimuste ja vastuste voor

Juhul kui sul kõne alguses ei ole mitte ühtegi mõtet, millest peaksid rääkima, siis tee sellest küsimuste vastuste voor. Näide: sinu teemaks on „kuidas teha improkõnet“, aga sul ei tule ühtegi head mõtet. Seega alustad sa „head kuulajad, täna räägime sellest, kuidas teha improkõnet. Kui paljud teist on oma elus pidanud improkõned tegema või ootamatult esinema? Jah Paul, mis asjaoludel sa seda tegema pidid?“

Sellisel moel saad sa kuulajate vastustest juba vihjeid selle kohta, millest rääkida võiksid ja sujuvalt saadki küsimuse pealt oma kõnele üle minna.

Kui aga ütled „Täna räägime sellest, kuidas teha improkõnet. Teeme kõigepealt nii, et  saate esitada paar küsimust selle kohta, mis  teile selle teema juures kõige olulisem tundub?“, siis kuulajate küsimused annavad sulle vihjeid selle kohta, mida sa rääkima peaksid.

Pea meeles, et siinkohal pead sa kuulajaid julgustama, sest võib vabalt juhtuda, et nad ei tihka küsimusi esitada. Kui küsimusi ei tule, siis kasuta mõnda muud nippi, millest ülal juttu.

12. Ära end lobisema unusta

Hea reegel on alati see, et kui sa räägid lühidalt, siis oled alati tehtud mees. Mida pikemalt sa seal ees räägid, seda suurem on tõenäosus, et venitad oma jutu lohisevaks ja igavaks ning seetõttu kaotavad kuulajad huvi.

Improkõne tegemist arendav mäng, mida võiksid oma sõpradega teha

Üsna tavaline on, et suurema või väiksema seltskonna koosviibimistel mängitakse erinevaid mänge. See, mida mina soovitan, sobib sisuliselt ükskõik millise suurusega seltskonna puhul.

Reeglid:

1. Algajatele: Iga osaleja kirjutab paberi peale lühidalt selle teema, millest ta on võimeline ilma igasuguse ettevalmistuseta minut või paar rääkima.

Edasijõudnutele: Iga osaleja kirjutab paberi peale täiesti suvalise teema, mis talle pähe tuleb.

2. Korjate kokku kõik kirjutatud teemad.

3. Nüüd kordamööda võtate sellest pakist ühe teema ja ilma ettevalmistuseta räägite sellest minut kuni kaks. Juhul, kui tõmbad välja enda kirjutatud teema, siis paned selle pakki tagasi ja võtad uue.

Kui üks osaleja on lõpetanud, siis järgmine osaleja võtab pakist uue teema ja alustab omakorda.

4. Ülejäänud kuulajad võiksid kõnepidaja jutu ajal end talitseda ja mitte vahele segada.

5. Tagasiside andmine teemade vahel on soovitatav, eriti just selle inimese poolt, kes teema tegelik autor on.

Mida see mäng sulle improkõne mõttes annab?

Esiteks harjud sa sõna võtma teemadel, millest sa esmapilgul mitte midagi ei tea.

Teiseks: sa saad mitmekülgset kogemust selles osas, kuidas teemat endale sobivaks kohandada. Näiteks: kui tõmbad teema, mille pealkiri on “Minu reis Hispaaniasse”, aga sa ei ole kunagi Hispaanias käinud, siis arendadki sellest käigu pealt kõne teemal “Mida ma oma tulevasel Hispaania reisil korda saadan”.

Kolmandaks: sa saad teistelt tagasisidet selle kohta, kuidas läks ja üsna pea avastad, et tegelikult oled sa selles oluliselt parem kui sa arvasid end olevat.

Neljandaks: mida rohkem sa seda mängu teed, seda mugavamalt sa end erinevates esinemise olukordades tunned. Kogemusest ju õpid, eks?

Kokkuvõtteks

Improkõne võib olla hirmutav, aga see ei ole midagi ületamatut. Rohkem on asi ikkagi sinu peas kinni ja sellega seoses annab juba praegu nii mõndagi ette võtta.

Vaata minu poolt toodud nipid rahulikult läbi ja mõtle, millistes olukordades ühte või teist kasutada saad. Ja järgmisena: trügi lavale. Esimesena. Mida rohkem sa esined, seda paremaks sa saad.

Kas sul on ehk ka omalt poolt häid mõtteid selle kohta, kuidas ootamatutes olukordades toime tulla? Pane need siia alla kirja.

Sarnasel teemal postitused

Kes on Janek Tuttar?

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor. 

Siin lehel kirjutab ta kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

  • +372 5623 0397
  • info@avalikesinemine.net

Jaga postitust