Peamised esinemise vead

15 peamist viga, mida esinejad teevad

Kõik me saame aru, et PowerPoint on massihävitusrelv ja teame ka seda, mida kõike esinemise juures paremini teha saaks selleks, et see äge oleks. Miskipärast aga niipea, kui me ise esinema peame, lülitub meie aju kummalisel moel ümber ja tulemusena olemegi laval täpselt samasugused nagu enamik esinejaid, st. igavad.

Selleks aga, et ise enamlevinud vigu vältida, toon ma täna välja 15 peamist viga, mida esinejad teevad selleks, et oma kuulajaid tahtmatult (mõned ka tahtlikult) “tappa”. Olgu see ka sulle teejuhiks.

Ettevalmistuse käigus tehtavad vead

  • Ettevalmistus on halb või puudub täielikult. Kas ei viitsita või jääb aega väheseks (vahet pole), aga kui esinema tullakse, siis on kohe esimestest hetkedest peale näha, et esinejal ei ole õrna aimugi, miks ta siin on või mida ta tegema peab. Alles eelmisel nädalal nägin, kuidas esineja sissejuhatuses küsis “Eee… kui kaua meil täna teiega aega ette nähtud on?”. Kuulajatel olid silmad laes ja nad mõtlesid “Kui sa ei tea sedagi, kaua sul esinemiseks aega antud on, mida sa üldse tead?”
  • Auditooriumi analüüs on puudlikult tehtud, mistõttu räägid kuulajate jaoks kas liiga keeruliselt või liialt elementaarselt.
  • Kellegi teise käest saadud head materjalid on enda jaoks kohandamata jäetud, seega vaatab esineja kõne ajal seinal olevat slaidi ja mõtleb “Hmm… mida originaali autor sellega küll mõtles”. Kuulajad aga mõtlevad “Ehh, ei tea mis täna Kirgede tormi uues osas on?”

Kõne alustamisel tehtavad vead

  • Alustatakse vabandamisega. See aga ei ärata mitte mingil juhul tähelepanu ja ei tekita grammigi huvi. Unusta ära tavapärane “Tere, mina olen…” ja alusta ikka pauguga! Alusta nii, et esimestest hetkedest peale mõtlevad kuulajad sinuga kaasa ja tahavad teada, mis edasi saab.
  • Alustatakse rääkimist liikumise pealt enne kui lava ette ollakse jõudnud. Kuulajad vaatavad ringi ja otsivad kohta, kuskohast see müstiline hääl tuleb. Liiatigi ei pruugi paljud tähelegi panna, et sa alustanud oled. Seega – alusta alles siis, kui oled kohale jõudnud.
  • Sissejuhatus ei tekita huviSissejuhatuse üks peamine eesmärk on huvi äratamine. Kui sinu sissejuhatus ei vii kuhugi ja tekitab kuulajates küsimuse “Oeh, kas tõesti see kestab 2 tundi?”, siis oled ilmselgelt valesti alustanud.

Kõne pidamisel tehtavad vead

  • Silmsidet hoitakse kõigega peale publiku. Sealjuures on lemmikud kohad aken, tagasein, lagi, põrand ja muidugi-muidugi – PowerPointi täis sein. Selle viimase puhul pööratakse veel ka selg kuulajate poole ja tekitatakse kaks paralleelset universumi – sina seal ees ja nemad seal saalis.
  • Tapan-teid-PowerPointiga esinemine. Peamine mõtteviis on siinkohal “Mida rohkem slaide seda uhkem. Mida rohkem teksti slaidil, seda ägedam, sest siis ei saa keegi mitte millestki aru ja nii ei oska nad ehk ka küsida”. Tulemus – oled PowerPointi abil oma esinemise kihva keeranud.
  • Loetakse paberilt tuimal ilmel maha. Kuulajate tähelepanu kaob sellelt paari minutiga, mistõttu mõtted hakkavad jälle ringi lendama. Kui sa oma esinemisesse emotsioone, isikupära ja sära ei lisa, siis võiksid parem koju jääda.
  • Räägitakse liialt kiiresti. Eesmärk on ju selge: “Ma pean oma kõne tehtud saama!” Ja sa saadki. Millise tulemusega? Noh, vähemalt saad sa rahulolevalt öelda “Ma rääkisin nad surnuks.”
  • Pauside pidamisega koonerdatakse, mistõttu sinu jutu võib kokku võtta lausega “Tekitasid küll huvi, aga kuna sa mul kordagi öeldu üle järele mõelda ei lase, siis vastutasuks tegelen nüüd omade asjadega”
  • Räägitakse kuivalt ja ei tooda asjalikke näiteid. Üks bürokraatliku sõnaseadega lause järgneb teisele ja tundub, nagu keegi loeks mingisugust seadust sulle seal ees ette. See on nagu pulli lüpsmine – võib asja saada aga tulemus ei pruugi sulle väga meeldida.
  • Parasiitsõnade ja žestide kasutamine tekitab olukorra, kus kuulajad suurest igavusest sinu kummalisi tegevusi kokku loevad ja kirja panevad. Ja pausi ajal vahetavad selle kohta märkmeid

Kõne lõpetamisel tehtavad vead

  • Küsimustele vastamine jätab soovida. Selle asemel, et tunnistada “Ei tea vastust” hakatakse tavaliselt hämama teemal “See on küll hea küsimus, aga kahjuks ei ole täna enam aega blaa-blaa-blaa…”
  • Minnakse oma esinemisega üle aja. Ja see on paraku kuulajate jaoks üks tigedamaid patte, mida esineja teha saab. Seega – kui näed, et ajahätta satud, siis tee oma plaan käigu pealt ümber.
  • Kokkuvõtte asemel öeldakse “See on kõik!” Mõni teeb seda veel kummalisemalt öeldes “Eee…see on vist kõik.” See aga ei ole kokkuvõtte iva. Kokkuvõtte eesmärgiks on öelda kuulajatele, mida sa tahad, et neil sellest esinemiset kõige olulisemate asjadena meelde jääks.

Kas midagi jäi sellest nimekirjast sinu arust välja? Ole hea ja anna sellest all olevas kommentaariumis teada.

Lisaks soovitan lugeda veel ka lugusid “Esinejate pärlid” esimest osa, teist osa ja kolmandat osa.

Janek
Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kas soovid saada paremaks esinejaks kui need, kes Sind laval olles tüüdanud on?

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link