Üks hullemaid asju, mida sa enda jaoks esinemiseks ettevalmistumisel teha saad, on arusaamatute märkmete tegemine. Jah, tegid kodus valmis ja said väga hästi ka aru, mida lühikese sõnapaariga “Märkmete kasutamine” edasi anda soovid, aga kuulajate ees vaatad neid kahte sõna ja pea on tühi. Ainuke mõte, mis kuklas vasardab, on “Mida ma selle fraasiga mõtlesin?”
Seega toon täna välja viis peamist viga, mis märkmeid kasutades ette tuleb.
Märkmed on liiga üldsõnalised või mitte midagi ütlevad
Sa pead oma märkmed kirja panema nii, et tead igal hetkel väga täpselt, mida sa ette valmistudes ühe või teise asjaga mõtlesid. Seega pane kasvõi terve mõte kirja selliselt, et ka pingeolukorras tead sa väga täpselt, mida öelda tahad. Vastasel korral vaatad sa oma märkmeid ja kasu ei ole neist mitte tuhkagi.
Liiga palju ja tihedalt kokku kirjutatud teksti
See tekitab sinu jaoks olukorra, kus kõnet pidades väga lihtne on järge kaotada või õiget kohta üles leida. Tulemuseks on halb silmside hoidmine (kardad järje kaotamise hirmus pilku paberilt tõsta) või pidevad ja planeerimata pausid sinu kõnes (otsid paberilt järge).
Need on sinu märkmed ja kellelgi ei ole nendega asja – seega tee mõnusalt suured lõikude vahed, kasuta erinevaid värve jne. See ei ole ju sinu kooli spikker, mis hästi väike peab olema. Mitte mingil juhul ei ole see ka häbiasi, kui sa märkmeid avalikult kasutad. Senikaua kuni sa seda sujuvalt teed on kõik korras.
Ära esinemise ajal oma märkmetega mängima hakka
Hoia nad kindlalt oma käes või laua peal, sest niipea kui sa nendega pidevalt toimetama hakkad, panevad kuulajad seda tähele ja tõlgendavad seda ebakindlust väljendava märgina. Sa ei taha ju, et kuulajaskond sinu sõnumi kuulamise asemel loeks kokku, mitu tiiru paber sinu käest üht- või teistpidi esinemise ajal ära tegi.
Räägitakse oma märkmetele, loetakse maha ja ei hoita auditooriumiga kontakti
“Avaliku esinemise 10 käsku” esimene käsk on “Kuulajad on sinu Jumalaks. Sinul ei tohi olla muid Jumalaid nende kõrval.”
See tähendab lühidalt öeldes seda, et hoia oma kuulajatega kontakti ja anna neile teada, et sa neist hoolid. Kuulajad tahavad, et nendega silmsidet hoitaks ja nad ei taha, et sa oma paberieid (või slaide näidates ekraani) vahiks.
Hoia kuulajatega silmsidet ja sa saad tagasisidet selle kohta, kuidas sul läheb. Rääkimata sellest, et kui sa maha lugemise asemel räägid loomuliku tooniga ja peast, siis on sinu esinemist oluliselt nauditavam kuulata.
Ei ole mõtet vabandada või pauside ajal omaette pomiseda
See, et sa märkmeid kasutad on täiesti loomulik. Samuti on loomulik, et aegajalt võib järg käest ära kaduda. Seepärast ära hakka nende kummagi asja pärast vabandama. Niipea, kui sa järje käest kadudes vabandama hakkad, mõtlevad kuulajad kohe “Ahhaaa, mingi jama on!”.
Tegelikkuses leiad sa aga oma järje mõne sekundiga üles ja oled valmis jätkama. Kui sa ei vabanda ja tekkinud pausi ajal pomisema ei hakka, siis arvavad kuulajad, et see oligi planeeritud paus. Ära tunne tungi kogu aeg rääkida, sest sellega näitad sa ebakindlust, mida pideva rääkimisega varjata üritad.
Sellest, kuidas kuulajaid vaimustava esinemisega hakkama saada, räägin ma ka oma järgmisel avaliku esinemise koolitusel “Esine enesekindlalt ja muljetavaldavalt”, mille kohta käivat lisainfot ja videotutvustust saad näha SIIT.