7 head avaliku esinemise nippi, mida kasutama peaksid

7 head avaliku esinemise nippi, mida kasutama peaksid

Avalik esinemine on nagu iga teinegi valdkond, kus osad on selles osavamad kui teised. Samas aga on esinemine selline valdkond, milles ebaõnnestumist paljud kardavad. Seetõttu toon täna välja 7 head avaliku esinemise nippi, mida kasutama peaksid.

Avaliku esinemise nipp nr 1: Lähene oma esinemistele teisiti kui seda tavaliselt tehakse

Sa ei pea alati tegema nii nagu teised. Mõtle alati, mida sa saad teha selleks, et sinust veelgi parem esineja saaks. Kui sa näed esinejaid, kes on väga kehvad, siis ära selle mõttega piirdu vaid mõtle, kuidas sa ise neid vigu vältida võiksid. Kui aga näed head esinejat, siis mõtle, mida sa sellest esinemisega seoses õppisid ja kuidas neid avaliku esinemise nippe ise kasutada saaksid.

Näiteks: tavapärane on see, et esinemist alustatakse lausega „Tere, mina olen…“ Kuivõrd aga sinu kõne alguse peamiseks eesmärgiks on huvi äratamine, siis mõtle, mida saad juba esimestest hetkedest alates teha selleks, et kuulajad sind kuulata sooviksid.

Võimalikud tähelepanu äratajad, mida kasutada saad

  • Videoklipi näitamine. Ei ühtegi sõna enne, lihtsalt alustadki teemakohase videoklipi näitamisega. Ütlemata hea, kui tegu oleks humoorika videoklipiga. See tõmbab kindlasti tähelepanu ja peale klipi lõppu on oluliselt lihtsam edasi minna.
  • Audiosalvestis või muusika. Ma olen kunagi oma loenguid isegi kitarri mängides alustanud. Võtsin selle päeva loengu eesmärgi kokku nii, et ise mängisin samal ajal kitarri. Üsna tavaliselt lõppes see kiire ühislaulmisega, mis omakorda toimus hea hommikuse äratusena.
  • Seisa kuulajate ees ja ole vait. Paljud ei usu, kui efektiivne võte see on. Mina aga olen seda aeg-ajalt ikka kasutanud. Lihtsalt lähed ette, naeratad sõbralikult ja seisad. Küll aga väike nipp- proovi saavutada silmside kellegagi publikust, soovitajalt kellegagi sumisejatest. Kui sa seda oled saavutanud, siis näed, kui kiirelt ülejäänud seltskond sumisejatele märku annab, et “aeg on alustada”. Minu praktika näitab, et tavaliselt ees vait olles seistes ei kulu rohkem kui 30 sekundit, et endale tähelepanu tõmmata. Sa võid seda aega veel kunstlikult venitada nii, et lased vaikusel kesta. Ja seejärel alustad selliselt, et kõik mõtlevad “Vhoaaaaah, seeeee oli äää-geeeee….”
  • Tee midagi ebatavalist. Nt. ära alusta rääkimist saali ees vaid hoopiski kuulajate seljataga. Alguses on küll hämming, aga toimib hästi. Niipea, kui tähelepanu oled saavutanud, mine kuulajate ette tagasi- sa ei taha ju, et neil kael kangeks jääks, eks?

Mina ütlen kõige selle kohta alati lühidalt: “Tee mida iganes, peaasi, et sa kuulajate tähelepanu saavutad ja kohe esimestest hetkedest alates huvi äratad. Loobi kasvõi paukpakette kui see sinu eesmärki täidab”.

Küll aga pead sa kõnet alustades ja tähelepanu äratajaid kasutades silmas pidama kolme väikest reeglit:

  1. Äratusmoment peab teemaga seotud olema

Mõtle ise, mis juhtub kui teed sissejuhatuseks valju karjega salto ja seejärel alustad ilma, et oleks seda tegevust kuidagiviisi oma teemaga sidunud? No ilmselgelt sa tähelepanu saavutad, küll aga võivad kuulajad sinust kui skisofreenikust mõelda. Seega pead sa alates sissejuhatusest oma tegevusi teemaga siduma.

  1. Sinu tegevus peab kuulajatega seotud olema

Võtame sellesama karjega salto näite: isegi kui sa selle kenasti teemaga seod, ei pruugi taoline lähenemine teatud publikule sobiv olla. Tõenäoliselt võtab noorem kuulajaskond seda hea ja vaimuka naljana, samas kui vanemad kuulajad on negatiivses hämmingus. Seetõttu pea meeles: “Mõtle alati oma kuulajate taustale”.

  1. Ära proovi olla keegi, kes sa ei ole

See tähendab, et kõik, mida sa teed, peab olema sinulik. Niipea, kui sa proovid olla keegi teine, kipuvad asjad kiiva kiskuma. Eriti jama on lugu siis, kui kuulajad originaali näinud on. Ehk lühidalt- leia omaenda stiil ja kohanda seda eelneva kahe punktiga.

Avaliku esinemise nipp nr. 2: Näe esinemise sissejuhatusega vaeva

Selle asemel, et mingisugust kuiva enesetutvustust või laialivalguvat jama ajada, mõtle läbi, kuidas sa kohe esimeste hetkedega kuulajate huvi saad äratada jms. Sa võid ju olla maailma kiireim mees (nt Usain Bolt), aga kui sa stardipakult õigel hetkel minema ei saa, siis medalit sa ei võida. Ja medal esinemise mõttes on esitlus, mis kuulajates kohe esimesest hetkest alates huvi tekitab.

Ühe avaliku esinemise koolituse lõunapausi ajal istusime restoranis ja ootasime, millal meile lõunasöök kohale jõuab. Meie ees laual juba ootas vesi ja ütlemata hõrgutav maasikane magustoit. See viimane nägi eriti hea välja. Üks kena tütarlaps istus minu vastas ja ta õhkas seda magustoitu vaadates “Nii kahju, et magustoitu kõige esimesena ära süüa ei tohi.” Mina olin sellepeale üllatunud ja küsisin, et “Kes keelab magustoitu esimesena ära süüa?”.

Seega – sinu sissejuhatus on nagu mitmekäiguline põhjalik lõunasöök ja mitte kusagil ei ole öeldud, et sa ei tohi magustoidu söömisega alustada. Pane aga tähele, et magustoit esinemise kontekstis on huvi äratamine.

Avaliku esinemise nipp nr. 3: kontakti loomine ja selle hoidmine

Kõige tähtsam ei ole kohe oma jutuga peale hakata vaid hoopiski kuulajatega positiivse kontakti loomine. Kui sa seda ei tee, siis kuulajatel on “kõrvad kinni” ja nad ei viitsi sind kuulata. Paljude inimeste jaoks on silmside loomine väga intiimne tegevus, mida võiks lausa kellegi puudutamisega võrrelda. Kontvõõraste kuulajate puhul ei pruugi see aga väga hästi välja tulla.

Kui sa oma kuulajatega kontakti ei hoia, siis kannatab selle all terve esinemine – auditooriumil tekib tunne, et sa ei räägi neile ning pealegi tundud sel juhul ebausaldusväärne või ebakindel. Seega toon ma allpool välja 5 moodust, kuidas kuulajatega paremini silmsidet hoida.

Alusta sõbraliku õhkkonna loomisega juba enne esinemist

Kui kuulajad saabuma hakkavad, siis tervita neid ja alusta vestlust. Nt “Kuidas sa sellest esinemisest (…seminarist, …üritusest jne) kuulsid?” Võid ka lihtsalt mõne viisakuslausega piirduda. Mõte on selles, et juba taoliselt lood endale nö “tutvusi kuulajaskonnas” ja kui esinemist alustades tuge soovid saada, siis vaatadki esmalt oma “vanadele tuttavatele” otsa.

Usu mind, neile on oluliselt lihtsam silma vaadata kui neile, kellega sa veel rääkinud ei ole. Kui esimesest paarist kõige närvilisemast minutist üle oled saanud, on ka ülejäänud kuulajatega kontakti hoidmine kergemini teostatav.

Kujuta ette, et räägid ühele inimesele korraga

Oled ju harjunud poes ilma suurema mureta võõrale vorstimüüjale selgitama, millist vorsti ja millises koguses sa soovid? Sedasama saad sa ka oma esinemises kenasti ära kasutada. Kui kellelegi otsa vaatad, siis kujuta ette, et räägidki ainult ühele inimesele korraga. Kui paari sekundi pärast pilguga edasi liigud, siis kõneled nüüd juba ainult sellele inimesele.

Luban sulle, et kui sa selliselt “vorstimüüjalt vorstimüüjale” edasi liikudes räägid, hoiadki kõikidega kenasti kontakti ning üsna pea avastad ka ise, kuipalju lihtsam ka endal esineda on.

Kasuta juhuslikku silmside hoidmise mustrit

See tähendab seda, et ära liigu kindlat trajektoori mööda, vaid liigu silmadega grupilt grupile. Niipea kui sa ühega inimestest oled silmside saavutanud, arvavad ka tema ümber istujad, et sa just nendega kontakti hoiad.

Ära oma kuulajaid jõllitama jää

Üldjuhul vaata ühele inimesele otsa maksimaalselt 3-4 sekundit. Kui sa seda pikemalt teed, võib see kuulajates ebamugavust tekitada, kui aga oluliselt vähem, siis võid endast väheke püsimatu ja närvilise mulje jätta.

Leia inimesed, kes sind sõbralikult vaatavad

Need on kuulajad, kes sulle tuge pakuvad (noogutused, naeratused jms). Taolised kuulajad toetavad sind ja eriti hästi saad seda ära kasutada oma närvilisematel hetkedel. Samal põhjusel väldi inimesi, kes sind ilmselgelt negatiivselt vaatavad – need tegelased tekitavad sinus lisapinget. Pealegi – ei ole võimalik kõikidele inimestele meele järele olla ja sa ei peaks seda ka taotlema.

Avaliku esinemise nipp nr.4: Tee piisava pikkusega pause.

Keegi Vana-Kreeka kõnemees olla kunagi avaliku esinemise peamised põhitõed kokku võtnud nii:

  1. Räägi selgelt, et sind kuulda oleks.
  2. Seisa sirgelt, et sind näha oleks.
  3. Ole vait, et nauditav oleks.

Selle viimasega tahtis ta meile ilmselgelt märku anda, et me ei pea terve oma esinemise aja ainult lobisema vaid aeg-ajalt oleks vaja ka pause pidada. Seda ei tee sa mitte niivõrd enda kui just kuulajate pärast – nii annad neile aega sinu jutu üle järele mõelda ja teksti seedida. Toon välja 5 põhjust, miks pauside pidamine kasulik on.

  1. Annad kuulajatele järelemõtlemiseks aega.

Juhul, kui sinu esinemine käib stiilis “vajutan play-nuppu ja räägin 30-minutilise jutu ära 25-ga”, siis ei ole sinu kõne ilmselt väga tõhus. Sellisel moel oled kuulajad ennast küll kuulama kutsunud, aga ega sa väga keskenduda ei lase.

  1. Pausid kõnes aitavad kontrollida kõne tempot.

Arvesta sellega, et tavaline lugemise kiirus on 200-400 sõna minutis, rääkimise kiirus avaliku esinemise korral aga ainult 90-120 sõna minutis. Mida sellest siis arvata? Kui sa räägid liiga kiiresti, siis ei pruugita jutu liigendatusest aru saada, samuti ei saada aru, mis on oluline ja mis mitte oluline. Kui sa aga räägid liiga aeglaselt, mõjud sa lihtsalt tüütuna.

  1. Pausid kõnes aitavad vältida parasiitsõnu ja häälitsusi.

Jah, just neidsamu kõigile tuttavaid häälitsusi, mis kõlavad “äää…”, “eeee…”, “mmmm…”. Seega – harjuta end pauside ajal vait olema. See annab kuulajatele võimaluse sinu jutust paremini aru saada ja annab sulle võimaluse hinge tõmmata.

  1. Pausidega saad öeldu mõtet rõhutada.

Mõnikord on asju, mida ei saa võib-olla sõnades välja öelda. Teinekord on aga nii, et selle välja ütlemise asemel pausi tegemine on oluliselt mõjusam, kui sõnad ise. Lisaks annab see võimaluse ka kuulajate kaasamiseks, kes kenasti kaasa mõeldes aru saavad, mida sa ütlemata jätsid.

  1. Pausid kõnes annavad sulle võimaluse hinge tõmmata.

Ära arva, et sa pead sulle antud aja jooksul pidevalt rääkima. Oh ei, kaugel sellest. Võta vahepeal aeg maha ja tee väike paus. Saad kasvõi lonksu vett võtta ja kurku kasta.

Avaliku esinemise nipp nr.5: Muretse suuremas mõõdus

See tähendab eelkõige, et jäta muretsemine selle üle, mida sinust arvatakse ja keskendu sellele, millist kasu kuulajad sinu esinemisest saavad. Mõtle veelgi suuremalt ja tunne hoopiski muret selle üle, mis sinu jutust kuulajatel veel ka kolme päeva pärast meeles on. Juba ette valmistust tehes esita endale küsimus „Mida ma tahan, et kuulajad minu esinemise lõppedes teisiti mõtleksid või teisiti teeksid?“.

Kedagi ei huvita, kas ja millist riietust sa kannad (kui see just sinu sõnumilt tähelepanu kõrvale ei vii ja see on juba sinu vale ettevalmistuse tõttu), kas sa oled pikk või lühike, paks või peenike. Kui sa tunned muret selle üle, mida sinust arvatakse, siis keskendud sa valele asjale. Tunne muret hoopis selle üle, mida sinu esinemisest arvatakse, sest see on oluline.

Sa saad kontrollida seda, mida sinu esinemise kohta arvatakse

Oled sa mõnikord oma head sõpra või tuttavat esinemas näinud? Ja kas on juhtunud, et tema esinemine on olnud täielik jama? Sa oled istunud tund aega seal saalis ja sul on olnud igav, sa oled oma aega kulutanud ja erilist kasu ei ole saanud. Mida sa oma sõbrast arvad? Sa arvad, et “Ta on mu sõber ikka edasi, aga see esinemine oli täielik jama!”.

Pane nüüd tähele, mille üle sa arvamust avaldasid – arvamus esinemise kvaliteedi, mitte inimese isiku kohta on oluline. Aga seda saad sa hea ettevalmistusega kontrollida.

Avaliku esinemise nipp nr.6: Kasuta oma esinemise ajal huumorit

Huumori kaudu saad sa oma sõnumit oluliselt paremini kohale viia. Iga lugu on võimalik mõnusa huumoriga vürtsitada – sinu asi on see sealt lihtsalt üles leida. Samas aga pean tooma välja mõned vead, mida esinemise ajal huumorit kasutades tehakse.

Üsna levinud on arusaam, et esinemist peaks alustama naljaga. Tundub hea mõte, eks? Aga nüüd mõtle, kui mitu korda sa oled sattunud olukorda, kus esineja alustab omast arust peene naljaga, mis ei ole naljakas.

Niipea, kui see nali on tehtud, istuvad kuulajad ja mõtlevad “Ehh… vist tegi nalja, aga no ei ole naljakas.” Esineja mõtleb samas “Tegin ju hea nalja, miks nad ei reageeri?” Valitseb pingeline vaikus ja ainuke häält tegev asi on ventilaator lae all, mis “vuhhh-vuhhh-vuhhh” pinget keerutab. Ei meeldi see olukord mitte kellelegi.

Huumor – see ei tähenda, et räägid ainult anekdoote

Igaühega meist on juhtunud kümneid vahvaid lugusid. Isiklikke lugusid on erinevalt anekdoodist ka lihtsam rääkida. Kuulajad ei pruugi teada, et sa seda naljana esitad ja seega ei tunne nad ka kohustust naerda. Anekdoodid on aga laialt levinud ja on suur tõenäosus, et sa räägid midagi, mis on kümneid kordi ära leierdatud.

Ära alusta oma lugu lausega “Ma räägin teile ühe nalja”

Sellega tekitad kuulajates õigustatud ootuse, et nüüd järgnebki nali. Paraku aga teame me kõik, et väga paljudel kordadel järgneb nalja asemel mingisugune käkk, mis paremal juhul sind ainult moka otsast muhelema paneb. Parem esita oma nalja nagu üht tavalist õpetlikku lugu ja kui see kuulajaid naerma ajab, siis on see nende jaoks lisaboonus

Avaliku esinemise nipp nr.7: ihalda tagasisidet

Tagaside on asi, mis aitab sul järgmistel kordadel oma kõnet veelgi täiustada ka siis kui sa ise sellega juba päris rahul oled. Seega küsi oma kuulajatelt alati võimalikult palju tagasisidet, sest nii lased sa oma järgmistel kuulajatel veelgi parema esinemise osaks saada.

Kiituse kuulamine on nagu kiiktoolis istumine

Igaüks, kes on esinejana midagi väärt, on kunagi elus ebaõnnestunud – ja tõenäoliselt mitte ainult üks kord. Mis aga eristab head esinejat kehvast, on julgus ja soov sellest ebaõnnestumisest õppida ning see kõik oma kasuks pöörata. Kui sa saad oma esinemisele tagasisidet, mis sulle ei meeldi või mis on sinu arust negatiivne, siis peaksid tegelikult õnnelik olema. Kiituse kuulamine on nagu kiiktoolis kamina ees istumine: see annab sulle tegevust ja tekitab sooja tunde, aga edasi ei aita sind meetritki.

Väga vähesed suudavad silmas pidada seda, et ebaõnnestumine on väärtuslik negatiivne informatsioon, mis sind eesmärgile lähemale aitab. Ebaõnnestumine ei ole kunagi tagasiminek vaid vastupidi – see aitab sul edasi jõuda. Oluline on peale seda teha järgmine samm ja analüüsida, mis läks valesti ja mida sa järgmisel korral paremini teha saaksid. Seega – ole valmis ebaõnnestuma ja sellest õppima.

Mida otsesemat tagasisidet ja kriitikat sa enda esinemise kohta saad, seda paremini see sind edasi aitab. Aeg-ajalt teeb küll rohkem meele mõruks, aga arenemise seisukohalt on see üks paremaid võimalusi. Lisaks sinu aitamisele aitab see ka sinu publikut – nad saavad sinu sõnumist paremini aru.

Soovitan oma esinemisi ka võimaluse korral filmida. Jah, ma tean – selle vaatamine on paljude jaoks väga valus kogemus, aga ma luban sulle, et tõenäoliselt on see parim tagasiside, mida sa oma esinemise kohta üldse saada võid. Ning üks asi veel – enamasti avastad sa oma esinemist lindilt vaadates, et “oh, see ei olnudki nii õudne”.

Kokkuvõtteks

Nagu näed, siis ülaltoodud 7 head avaliku esinemise nippi ei ole midagi väga keerulist ja kaelamurdvat. Vähese vaeva ja piisava harjutamisega saad need kõik kasutusele võtta ja kui sa seda teed, siis näed, et avalik esinemine on samasugune valdkond nagu iga teine, st et see kes pingutab, on ka parem kui need, kes seda ei tee.

Sarnasel teemal postitused

Janek Tuttar

Kes on Janek Tuttar?

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Siin lehel kirjutab ta kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Jaga postitust