Avaliku esinemise Korduma Kippuvad Küsimused

Igas valdkonnas on omaenda Korduma Kippuvad Küsimused ja avalik esinemine ei ole siinkohal erand. Tänases blogipostituses toon välja need peamised küsimused, mida minu käest üsna tihti kas erinevatel koolitustel või muidu vestlustes küsitakse.

Miks inimesed avalikku esinemist kardavad??

Põhjused on erinevad ja enamik neist on suuremal või vähemal määral seotud kas ebaõnnestumise kartusega või tähelepanu all olemise kartusega. Enamasti aga on esinemishirm meil ettekujutlusvõimest tingitud hirm või on see varasemast elust juurde õpitud hirm. Esinejad mõtlevad asjad enda jaoks ka palju hullemaks kui need tegelikult on.

Näide: üks suur mure on tähelepanu all olemise kartus ja sealjuures mõte “Nad vaatavad mind” on see, mis meelehärmi valmistab. Kui aga sellele lähemalt mõelda, siis see, et sind esinemise ajal vaadatakse on ju kõige suurem kompliment, mida kuulajad sulle teha saavad. Seda eriti tänasel päeval, kus me oma nutiseadmetest nii sisse oleme võetud, et ilma telefoni näppimata ei suuda 10 minutitki paigal olla.

Tavaliselt on sinu kuulajaskonnaks seltskond inimesi, kes huvitava jutu korral oma seadmed kõrvale panevad ja sind tähelepanelikult kuulavad. Ja üleüldse, mis on esinemise ajal hullem, kas see kui sind vaadatakse või see, kui sind üldse ei vaadata? Justnimelt!

Lisaks on suuremateks esinemisärevuse tekitajateks ebaõnnestumise kartus (“Mis saab kui midagi valesti läheb?”) ja auditooriumikartus (“Mida nad minust arvavad?”). Enamikku neist muredest saab korraliku ettevalmistuse või oma mõtteviisi muutmisega kenasti ohjes hoida.

Vaata lähemalt veel ka neid blogipostitusi (kliki linkidel):

Mida saan teha selleks, et lavahirmust üle saada.

Pikemad vastused on nendes blogipostitustes siin all (kliki linkidel):

Millised on peamised nipid, mida järgides tuleb avalik esinemine alati hästi välja?

Juba mitu tuhat aastat tagasi teati Vana-Kreekas vastust sellele küsimusele. See kõlas nii: “Seisa sirgelt. Räägi selgelt. Ole vait.” Selle viimase all mõeldi ilmselt seda, et sa ei pea tundma tungi kogu aeg lobiseda ja ka seda, et peaksid oma kõnes pause pidama.

Tasub ikka meeles pidada, et sina ei ole kõige tähtsam inimene saalis.  Kõige tähtsamad on kuulajad ning nende esinemisega seotud huvid, vajadused ja ootused. Senikaua kuni sa ainult enda muredele ja hirmudele keskendud, oled sa valel teel.

Kui siit edasi minna, siis tänasel päeval ei ole selleks, et hallist massist erineda, eriti palju vaja teha

  • Esiteks: hoia oma kuulajatega kontakti (ja ära vahi seinal olevat slaidiesitlust).
  • Teiseks: räägi lihtsas ja arusaadavas keeles.
  • Ja kolmandaks: kui sa teed ilmselge apsaka, mida kõik tähele panevad, siis ära tee sellest suurt numbrit vaid viska enda kulul nalja ja kuulajad annavad sulle selle andeks. Senikaua kuni sina oled sõbralik ja muhe on ka kuulajad sind valmis kuulama.

Kui sa kasvõi neid kolme punkti suudad jälgida, oled juba kordades parem kui enamik, keda elu jooksul esinemas näinud oled.

Pikema vastused saad veel ka nendest blogipostitustest:

Kuidas avalikuks esinemiseks valmistuda (milline on see protsess)?

Pikemad vastused leiad neist blogipostitustest:

Millised on põhilised vead, mida inimesed avalikult rääkides teevad?

Vastused leiad siit:

Millele tuleks enne lavale minekut kindlasti tähelepanu pöörata?

Kõigepealt tuleks selgeks teha, millised on sinu kuulajate huvid, vajadused, teadmised ja ootused. Sellest lähtuvalt saad sa just kuulajate taustale vastava esinemise sisu koostada.

Esita endale küsimus, mis kõlab “Mida ma tahan, et kuulajad peale minu esinemist teeksid teisiti või mõtleksid teisiti.” Kui sa ise ei suuda oma esinemise peamist iva ja eesmärku kahe lausega kokku võtta, siis on üsna tõenäoline, et see teema on ka sinu enda jaoks veidi segane.

Täiuslikku esinemist ei ole olemas. Noh… vähemalt esineja jaoks mitte. Miks nii? Esinejana paned sa tähele kõiki asju, mida ütlemata jätsid. Tead, kus kokutasid või enda arust ebakindel olid. Rääkimata sellest, et sa iga väikese apsaka enda jaoks hiiglasuureks mõtled. Ja muidugi see pagana enesehinnangu küsimus veel siia lisaks.

Peale esinemist teame me kõik täpselt, kuidas see tegelikult välja pidi nägema. Kui aga küsida kuulajatelt, mis valesti läks, siis oma üllatuseks võid kuulda, et kõik oli viimse peal ja sulle patsutatakse selle eest veel ka tunnustavalt õlale.

Kui palju võib esinedes paberilt maha lugeda?

Täpselt nii palju, et sinu kontakt publikuga ei kaoks. Teksti koostades väldi kilomeetriseid lauseid ja keerulisi võõrsõnu.  Kui lause on väga pikk, siis tõenäoliselt saab sul poole lause pealt õhk otsa, mistõttu pead seda juurde ahmima. See aga rikub sinu esinemise rütmi.

Hoia silmsidet, kasuta oma kehakeelt ning anna oma jutule emotsiooni ja värvi juurde ka siis, kui sa paberilt maha loed. Žestikuleeri julgelt, kasuta tähendusrikkaid pause, kaasa publikut… See kõik on ju sinu teha.

Mida vähem sa publikuga kontakti hoiad, seda suurem on tõenäosus, et sinu esitlus neid ei huvita. Tuimal ilmel maha lugedes mõtleb publik “Mis kell see läbi saab?”. Sellisel moel esinedes raiskad sa kõigi aega ja oleksid võinud parem koju jääda.

Hoia kuulajatega silmsidet ja sa saad tagasisidet selle kohta, kuidas sul läheb. Rääkimata sellest, et kui sa maha lugemise ajal räägid loomuliku tooniga ja emotsiooniga, siis on sinu esinemist ka oluliselt nauditavam kuulata.

Kui olulised on presentatsioonid ekraanil?

Sõltub esinemisest. Lühikese esinemise puhul ei näe ma erilist põhjust, miks seda kasutama peaks. Pikema esinemise puhul tasub seda kasutada ainult siis kui see sinu esinemisele midagi juurde annab. Mõlemal juhul aga ei pea sa tundma sundi seda teha – ajalugu teab tuhandeid suurepäraseid kõnesid, mida ilma PowerPointita tehtud on.

Näitlikustamisvahendeid (tahvel, slaidid jms) ette valmistades mõtle sellele, kuidas sa kuulajate erinevaid meeli kaasata saad. Seega räägi lugusid, näita pilte, kaasa publikut ja kui vaja, siis näita ka slaide.

Üldiselt tasub siiski meeles pidada seda, et peaesineja oled siiski sina, mitte slaidid seinal. Paraku kohtame me aga üsna tihti vastupidist olukorda, kus peaesineja asub seinal ja abivahendiks on hoopis “esineja”, kes meile seda kõike ette loeb. Selline esinemine kannab nime “loeng pimedatele” ja ainuke küsimus, mis kuulajate peas sel hetkel on, kõlab “Miks ta seda meile e-mailile ei saatnud?”

Lisalugemist:

Mida teha, kui laval kõik lootusetult sassi läheb?

Tasub rõhutada seda, et esinemise ajal on ajataju kuulajate peas ja esineja peas täiesti erinevad. Kui sul esinemise ajal kinni kiilub ja läheb sassi läheb, siis 5-sekundiline vaikus kestab sinu jaoks tunde.

Üks hullemaid asju, mida sa enda jaoks esinemiseks ettevalmistumisel teha saad, on arusaamatute (või olematute) märkmete tegemine. Jah, tegid kodus valmis ja said väga hästi ka aru, mida lühikese sõnapaariga “Märkmete kasutamine” edasi anda soovid, aga kuulajate ees vaatad neid kahte sõna ja pea on tühi. Ja aju esitab sulle küsimuse: “Mida ma selle fraasiga mõtlesin?”

Kui märkmetest hoolimata peaks kõik lootusetult sassi minema, siis astu mõttes samm või paar tagasi. See tähendab seda, et kui midagi muud meelde ei tule, siis võta uuesti kõne alla mõte, millest sa kõne alguses (või esinemise käigus) rääkisid. Nii annad oma ajule tegevust ja saad nõiaringist nimega “Millest ma rääkima pidin?” ka oluliselt lihtsamalt välja.

Hea nipp on veel ka see, et kui oled lootusetult ummikusse läinud, siis pöördud küsimusega publiku poole. Näide: “Olgu, ma olen nüüd 15 minutit juba rääkinud ja seega kontrollküsimus publikule: mis on see üks mõte, mis sulle selle aja jooksul kõige rohkem meelde on jäänud?”.

Sellisel moel kaasad sa juba publikut ja samas juhid taaskord oma aju kõvale paanilisest küsimusest “Millest ma rääkima pidin?”

Vaata veel ka neid postitusi:

Mida ma teen siis kui mul ka küsimusi tekkis?

Mul on alati hea meel küsimustele vastata. Kui ka sinul esinemisega seoses küsimusi tekkis, siis on sul kaks võimalust:

Janek

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kõige olulisemad esinemise põhitõed, mida teadma pead

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link