fbpx

Tasuta avaliku esinemise videokursus


SAA OLULISELT PAREMAKS KUI NEED, KES SIND LAVAL OLLES TÜÜDANUD ON

Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks

Popupi vorm

Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika

Ettevõte korraldab iga-aastase jõuluseminari, kuhu üle terve Eesti tuleb kokku ca. 70 inimest. Enne seminari algust pakutakse ukse taga kohvi ja kooki ning kuivõrd osalejad kohtuvad teineteisega umbes kord aastas (samalaadsel üritusel), siis käib fuajees rõõmus vestlus teemal “Ohoo, Mart – sina ka siin? Kuidas läheb?”.

Ühel hetkel palutakse osalejatel esinemisruumi tulla ja istet võtta, sest kohe “hakkab peaesineja rääkima.” Mart & Co liigub oma kohvitassiga saali, leiab endale sobiva koha ja jätkab vestlust teemal “Ülemused on sead ja palk on väike…” Peaesineja kohmitseb samal ajal oma arvuti taga ja üritab projektorist pilti seinale saada.

Nüüd on ta sellega ühele poole saanud, tõstab pea, vaatab kellelegi esireas otsa ja küsib: “Kas alustame?”. Saades jaatava vastuse hakkabki ta rääkima, aga üldiselt on selle tulemus selline, et enamik saalis lobisejaid ei pane seda isegi tähele.

Kokku kestab selline “hästi tähele pandav ja jälgitav” esitlus kuus minutit kuni kellelgi esireas olijatest see tagant tulev sumin üle viskab. Nii käratabki ta selja taha: “Tähelepanu! Olge nüüd palun vait ja pange tähele, et meil esineja juba tükk aega räägib”. Lõpuks ometi panevad ka Mart & Co seda tähele, mispeale nad lepivad kokku, et “räägime siis hiljem pausi ajal.”

Tavalise esineja tavaline sissejuhatus

Kas panid tähele, mis selles sissejuhatavas loos juhtus? See ei olnud esineja, kes endale tähelepanu tõmbas vaid see oli keegi osalejatest. Kelle ülesanne see aga tegelikult peaks olema? Selge see, et esineja ülesanne.

See lugu seal ees ei ole ju erand. Ma arvan, et kaheksa esinemist kümnest algab tavapärases stiilis, st “Tere mina olen…” ja “On ütlemata hea meel siin olla”. Jah, ka taoline sõnum on oluline, aga esinemise seisukohalt peaks efektiivne sissejuhatus edasi andma veel nii mõndagi. Mida täpsemalt, sellest täna räägingi.

Mis on sissejuhatuse eesmärk?

Laias laastus võib sissejuhatuse eesmärgid jagada kolmeks:

  1. Tähelepanu äratamine
  2. Huvi äratamine
  3. Taustainfo jagamine ja “reeglite” selgitamine

Kui tegu on tavalise esinejaga, siis tema neid kolme punkti muidugi ei jälgi, sest tavalisel esinejal on hoopis teised esinemisega seotud eesmärgid. Neid on täpselt kaks:

  1. “Ma pean selle kuidagi tehtud saama”. Pane tähele, et siinkohal on rõhk sõnal “kuidagi”
  2. “Ma pean selle võimalikult kiirelt ära tegema.” Kuulaja jaoks tähendab see seda, et 30-minutiline jutt räägitakse ära 15. minutiga.

Neil kahel eesmärgil aga ei ole kuulajate huvide, vajaduste ja ootustega erilist pistmist. Ja nii juhtubki, et lisaks sellise esineja sissejuhatusele on terve see esinemine üsna igav. Sinu ülesanne on tavalisest esinejast parem esineja olla.

Efektiivne sissejuhatus algab tähelepanu äratamisega

On üsna tõenäoline, et enne kõne algust tegelevad kuulajad omade asjadega: räägivad omavahel, surfavad arvutis või telefonis, jalutavad ringi, räägivad telefoniga vms. Kui sinu kõne algus on tavapärane “Noh, alustagem siis. Mina olen…”, siis ei pruugi kolmandast reast kaugemal istuvad inimesed sind tähelegi panna.

Seega, tähelepanu äratamine on oluline, mistõttu mõtle hoolikalt läbi, kuidas seda teha. Olen sellest eraldi teemana kirjutanud ka loos “Tähelepanu äratamine on esineja mure“.

Lühidalt kokku võetuna mainin veelkord, et sisuliselt võid tähelepanu äratamiseks teha kõike, mida iganes sa tahad. Senikaua kuni see vastab kahele tingimusele on kõik korras. Need tingimused on:

  • tegevus on teemaga seotud
  • tegevus on konkreetse kuulajaskonna jaoks sobilik

Kui ta kasvõi ühele neist tingimustest ei vasta, siis pead midagi muud välja mõtlema.

Huvi äratamine on sissejuhatuse peamine eesmärk

Mina olen seisukohal, et sissejuhatuse peamine eesmärk ongi just huvi äratamine. Kui sinu sissejuhatuse lõpuks on kuulajad segaduses või mõtlevad “Meh? Huvitav, mis selle asja iva on?”, siis järelikult oled juba endale näppu lõiganud. Kui sa aga suudad kohe esimesest hetkest huvi tekitada, siis on ka hiljem tähelepanu palju lihtsam hoida.

Millegipärast arvatakse, et kui öelda sissejuhatuses “Täna räägime sellest ja teisest”, et siis on kõik tehtud. Vale puha! Sinu sissejuhatus peab olema selline, et kuulajatel tekib veelgi suurem tahtmine teada saada, mida sa neile täna räägid. Ütle oma kuulajatele, miks see teema tähtis on ja mis kõige tähtsam – millist kasu nad sinu esinemise tulemusena hiljem saada võivad.

  • Räägi teemaga seotud isiklik lugu. Mulle meeldib siinkohal mõttetera “Ütle, mis on asja iva ja räägi selle kohta käiv lugu.” Kuulajatele meeldivad isiklikud lood ja kui oled hea jutuvestja, siis on see kõigele lisaks veelgi mõnusam kuulata. Kui oskad selle käigus iseenda üle nalja visata (näidates, kuidas sa ühes või teises olukorras selle teemaga puusse oled pannud), siis veelgi parem.
  • Mis on sinu esinemise eesmärk? Too välja, mida sa oma esinemisega edasi anda tahad ja miks just selle või teise eesmärgi endale seadnud oled. Selge eesmärgi kirjeldus annab kenasti ka vastuse kuulaja peas olevale (kergelt vinguvas toonis) öeldus küsimusele “Aga millist kasu mina sellest saan?”
  • Milline on sinu esinemise struktuur? Siinkohal saad esile tuua peamised teemad, millest täna räägid. Maini ära, miks just need teemad, sest ka sedaviisi saad juba alguses rõhutada, miks üks või teine asi oluline on.
  • Miks just sina sel teemal räägid? Kui pead vajalikuks, siis tutvusta ka iseennast, aga tee seda lühidalt paari lausega. Ära räägi oma elulugu vaid anna lühidalt edasi, miks just sina sellel teemal täna kõige õigem inimene rääkima oled.

Taustainfo jagamine

Mõned arvavad, et kui tähelepanu on äratatud ja huvi on ka tekitatud, siis võikski kohe teemaarenduse kallale asuda. Paraku on veel mõned küsimused, mis kuulajate peades vastust tahavad saada. Eriti kui tegu on pikema esinemisega.

  • Milline on päevakava? Kuidas sulle tundub, milline on kõige tähtsam küsimus, mis vastust ootab? Vale – ei ole pausid. See on alles teisel kohal. Peamine küsimus on siiski “Mis kell sa lõpetad?”. Vaata, sa võid olla maailma parim esineja, aga sellest hoolimata on kõigil elu ka väljaspool esinemise saali. Seega – ütle esiteks, mis kell sa lõpetad ja seejärel, millal on pausid.
  • Küsimuste esitamise kord. Osadele meeldib esineda nii, et küsimuste-vastuste voor on kõige lõpus. Teistele pole vahet, kuidas see toimub,. Nii ehk naa, sissejuhatuses ütle ära, kuidas see toimub ja samas julgusta ka kuulajaid kaasa rääkima ja juurde küsima.
  • Muu taustainfo – kontaktandmed, materjalide allalaadimine ja kõik ülejäänu, mis võib-olla päriselt teemaga ei haaku, aga edasi andmist saada tahab. Soovitan selle osa sissejuhatuse viimases osas ära rääkida.

Kokkuvõtteks

Sissejuhatusel on suur roll selles, kuivõrd sind edasi viitsitakse kuulata. Kui juba sinu kõne algus on lohisev ja mittemidagiütlev, siis tekitad sa kuulajates pettumust. Kui aga teed korraliku ja põneva sissejuhatuse, siis ei jõua nad ära oodata, mis edasi saab. Tähelepanu tõuseb, huvi tõuseb ja tulemus on just selline nagu sina tahaksid.

Janek Tuttar
Janek Tuttar

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Samuti on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Siin lehel kirjutab ta eelkõige sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Artikleid: 149

Inspireeriv ja julgustav avaliku esinemise koolitus igasuguse esinemiskogemusega inimesele

Ainult eraldi tellitava sisekoolitusena