Huumori kasutamise esinemises - kas ja kuidas peaks?

Esinejate “Pärlid” 3.osa

“Üks läheneva närvivapustuse tundemärke on veendumus, et su töö on hiiglama tähtis”. Berntrand Russell

Selles postituses jätkan peamiste vigadega, mida kursustel või koolitustel osalenud inimesed on esinejate puhul täheldanud. Järelikult peaks siin olema lühike ülevaade kõigest sellest, mida ka sina oma esinemisel teha ei tohiks…

Vaata lisaks veel ka selle sarja eelmiseid lugusid “Esinejate “Pärlid” I osa”  ja “Esinejate “Pärlid” II osa”

Auditooriumis ringi marssimine

Kui oled loomaaias puuris edasi-tagasi marssivat tiigrit näinud, siis tead, millest ma räägin. Mõni esineja suudab sellise kindla rütmiga edasi-tagasi marssida, et tekitab kuulajates tunde, et nad vaatavad kellapendlit. Teine esineja jälle suudab oma liikumist mingi kindla rütmi järgi sooritada- ta kas tammub küljelt-küljele, harjutab rumba põhisammu ehk tammub ruutu. Tõenäoliselt saavad ka kuulajad, kes “Tantsud tähtedega” maha magasid, siiski oma annuse head meelelahutust kätte.

Liiga vaikne või vali hääl

kui vaikne hääl on kõigele lisaks veel ka monotoonne, siis tekib tunne, et sa sõidad rongis. Raudtee teeb oma monotoonset “tsu-tsuhh-tsu-tsuhh…”. Päike paistab aknast sinu peale, uni tahab vägisi murda. Valjuhäälne esineja seevastu üritab kõiki kurdistada, seetõttu oleks mõistlik kuulmiskahjustuste vältimiseks kõrvaklapid või -tropid kaasa võtta.

Liialt keeruline lauseehitus või ohjeldamatu võõrsõnade kasutamine

Esineja: “Kognitiivse konsistentsi mõte seisneb selles, et me püüame aktiivselt olla oma hoiakutes, uskumustes ja käitumises konsistentsed.” Kuulaja: “Kõlas nagu eesti keel, aga aru ei saanud midagi”.

Halb diktsioon

Tore tütarlaps televisioonis saadet sisse juhatamas: “Ja nüüd vaatama ära järgmise osa Agu Liblika seiklustest…”. Segaduses televaataja: “Millise Agu Liblika? “Tahmanägu” pidi ju praegu algama… Aaa, ta mõtles aguliplikat hoopis, selge selge!”.

Kuulajatele arusaamatute naljade tegemine

Ja siis ise nende üle naermine. Auditooriumis on ilmselge hämming, kuivõrd juba kuuendat korda on esineja öelnud midagi ja ise selle üle kõvasti naernud. Kuulajad vaatavad üksteisele segaduses otsa ja katsuvad mõistatada, milles on asi.

Lõpuks jõuavad nad üksmeelselt otsusele, et tegu on hullumeelsega. Peale kaheksandat “nalja” on nad valmis trellitatud masina välja kutsuma. Peale kaheteistkümnendat “nalja” sooritavad nad mõttes enesetapu.

Kuulajate küsimustele mitte vastamine

Ajakirjanik: “Härra minister, olen kuulnud, et ladudes ei pidavat võid enam olema, kuidas kommenteerite?”. Minister (paremal juhul): “Aitäh küsimuse eest, käesoleval hetkel on piima ja juustuga meil ladudes järgmised lood…”. Ajakirjanik uuesti: “Ei-ei, härra minister, ma küsisin, kuidas on lood võiga?”. Minister uuesti: “Nagu ma hetk tagasi just selgitasin, siis piima ja juustuga on meil lood…”. Halvemal juhul vastab minister küsimusele: “Kas on veel kellelgi küsimusi?”

Selline esineja sobib kuulajaskonnale, kes soovib saada algteadmisi demagoogias.

Janek
Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kas soovid saada paremaks esinejaks kui need, kes Sind laval olles tüüdanud on?

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link