Varuplaani koostamine ja küsimus "Mida ma teen siis kui...?"

Esinemise varuplaani koostamine ja küsimus “Mida ma teen siis kui…?” (video)

Lugu 1: Mõned aastad tagasi juulikuus kutsus üks tore tudengiorganisatsioon mind enda juurde avaliku esinemise koolitust tegema. Asju läbi arutades lubasid nad mulle, et “Jajaaa, ruum on 20 inimesele täiesti sobilik, videoprojektor ja ekraan on ka olemas. Kõik on suurepärases korras.” Kui ma aga endale omaselt tund aega varem kohale jõudsin, siis avastasin, et tegu on pisikese sauna eesruumiga, kuhu isegi niisama 20 inimest istuma ei mahu. Seega – pidin kiirelt võtma varuplaani ja selle abil koolituse ära tegema (kirjeldan allpool, mida ma tegin).

Kui sa esinemist ette valmistad, siis oleks mõistlik endale esitada küsimus “Mida ma teen siis kui…?” Siia, kus on kolm punkti, pane kirja kõik tekkida võivad probleemid ja seejärel mõtle neile kohe ka võimalikud lahendused välja. Tänases postituses toon välja levinumad tekkida võivad probleemid ja võimalikud lahendused.

“Mida ma teen siis kui ma jään esinemise ajal ajahätta?”

Lugu 2: Ühel konverentsil esinedes juhtus nii, et kuivõrd eelnevatel esinejatel oli aega kulunud rohkem kui neile ette oli nähtud, siis mina sain planeeritud kella 16.00 asemel alustada kell 16.25. Kava järgi oli minu esinemise ajaks määratud tund aega. Päev aga pidi plaani kohaselt aga lõppema juba kell 17.00. Küsisin kuulajate käest, kas nad soovivad kuulata tervet esinemist või soovivad, et ma teeksin ca pool tundi lühemalt? Muidugi soovisid nad lühemat esitlust. Niisiis pidin sujuvalt pool oma esinemisest välja jätma.

Oled oma jutuga parasjagu keset kibedamat minekut kui avastad, et “Oih, aega on jäänud veel 10 minutit, aga juttu on 20 minuti jagu”. Sellisteks puhkudeks oled sa esinemist ette valmistades oma teemad, näited, lood jms pannud tähtsuse järjekorda ja oled eelnevalt läbi mõelnud, mida ajahätta sattudes rahulikult rääkimata võid jätta.

Kuulajad ei saa aru, et sa midagi kõnest välja jätad

Siinkohal kinnitan sulle, et suure tõenäosusega ei saa kuulajad arugi, et sa midagi rääkimata jätsid. Noh… kui see just sinu esinemise tuum ei ole. Näiteks lubasid, et räägid esinemishirmust, aga rääkisid kõigest muust peale esinemishirmu. Kui jätad mõned vähemtähtsad asjad rääkimata või peatud neil põgusamalt kui plaanitud, siis saad kaotatud aega tagasi teha.

“Mida ma teen siis kui mul millegi pärast aega väga palju üle jääb?”

Lugu 3: Pidin kunagi ühel seminaripäeval esinema ja minu esinemise alguseks oli märgitud kell 15.00. Jõudsin kohale ca kell 14.00 ja korraldajal oli selle üle väga hea meel. Seda seetõttu, et eelmised esinejad olid endale antud ajast märkimisväärselt lühemalt rääkinud. Niisiis palus ta, et kas ma saaksin alustada “niipea kui võimalik ja rääkida selle võrra kauem”. See tähendas, et sain sujuvalt ca 40 minutit pikema esinemise aja. Kuivõrd ma olin sellise stsenaariumi eelnevalt läbi mõelnud ja selleks valmistunud, oli seda soovi lihtne täita.

Kui lõpetad veidi varem, siis saad suure plussi

Kõigepealt teeme ühe asja selgeks: kui sa lõpetad veidi varem kui planeeritud, siis oled alati tehtud mees ja saad esinejatelt suure plussi. Rõhk on siinkohal aga sõnapaaril “veidi varem”. Kui sa lõpetad väga palju varem, siis võib see teinekord kuulajate (või korraldajate) jaoks probleeme tekitada.

Seega – esinemist ette valmistades paned sa valmis mõned lisateemad (lood, näited jms), mida saad kasutada siis kui esinemise ajal avastad, et läbid teemad märgatavalt kiiremini kui planeeritud.

“Mida ma teen siis kui videoprojektor ei tööta?”

Lugu 4: Mõni nädal tagasi pidin ühes ilusas Eesti mõisas esinemiskoolitust tegema. Tunnike varem kohale jõudes ja tehnikat üles pannes selgus, et videoprojektor ei taha koostööd teha. Korraldajate poole pöördudes selgus, et neil ei ole ühtegi asemele pakkuda, mistõttu see esinemine peab ilma projektorita toimuma. Kas see segas mind? Mitte kopika eest. Kas see segas kuulajaid? Samuti mitte. Miks? Loe järgmiseid lõike.

Pea meeles, et sina oled peaesineja, mitte sinu slaidid

Pane tähele, et peaesineja oled sina. Kui sinu esinemine lõppeb sellel hetkel kui projektor ära kooleb, siis on midagi väga valesti. See tähendab, et peaesineja oli sinu slaidiesitlus ja sina olid abivahend, mis neid ette luges.

Nii et juba esinemist koostades valmistad muude asjade hulgas ka korralikud märkmed, mis peaksid sind aitama neil hetkedel kui lootusetult kinni oled kiilunud. Slaidide näitamine on ju tore ja südantliigutav, aga veelkord – sina oled peaesineja ja pead suutma esineda nii, et sa midagi juurde ei näita.

“Mida ma teen siis kui ruum ei ole esinemiseks sobilik?”

Lugu 1 jätkub: Kuivõrd see sauna eesruum ei olnud koolituse jaoks mingil moel sobilik, siis ma tegin korraldajale ettepaneku, et võiksime selle väljas ära teha. Ilm oli sobilik, päike paistis ja tuult ka ülemäära palju ei olnud. Korraldaja oli kohe nõus ja nii ma siis vaatasingi sobiliku nurga selleks, et see koolitus läbi viia. Pane tähele, et see toimus ilma igasuguse PowerPointi või muude abivahenditeta. Jätkuvalt – mina olen peaesineja, mitte slaidid!

Mine esinemise paika alati varem kohale

Kui sa lähed esinema kohta, kus sa mitte kunagi varem ei ole käinud, siis mine sinna vähemalt tund aega varem kohale. Sellisel moel väldid tervet hulka tekkida võivaid probleeme alates sellest, et sa ei oska tehnikat tööle panna ja lõpetades sellega, et saad mittesobiva ruumi korral mõelda, mida teisiti peaks tegema.

Kui kohale jõudes selgub, et ruum ei ole sobilik, siis mõtle, kas olemasoleva ruumiga saab midagi peale hakata. Näiteks: tõstad mööblit ümber, viid mööbli välja vms. Samuti võid korraldaja käest küsida, kas on asendusruumi pakkuda?

Lugu 5: Pidin ühele asutusele esinemiskoolitust tegema ja esinemise kohaks oli üks seminariruume rentiv hotell. Kohale jõudes selgus, et hotell oli ruume üle broneerinud, st et meile anti ilusa suure ruumi asemel üks kahetoaline sviit. Kohale pidi aga tulema 16 inimest… Millegipärast olid nad selle sviidi laudu täis tassinud, st et ruumi oli veelgi vähem. Kuivõrd ma oli jälle kord tunnike varem kohal, siis kärmelt lasin hotelli inimestel need lauad sealt ära viia ja see tähendas, et enam-vähem korralikult saime selle sviidi sobilikuks. Kui ma oleks jõudnud kohale ca 30 minutit varem, oleksin ma ajahätta jäänud.

Kui selgub siiski, et midagi ei ole võimalik teha, siis saad olukorraga kohaneda ja mõelda, mida sa muutunud oludes teisiti peaksid tegema. Kui sa aga jõuad kohale ainult veidi enne oma esinemise algust, siis võib see olukord sind rööpast palju rohkem välja lüüa ja see ilmselgelt sinu esinemisele hästi ei mõju.

“Mida ma teen siis kui ma keset esinemist kinni kiilun?”

Eespool kirjeldasin, et sellisteks juhtumiteks on sul korralikud märkmed ette valmistatud. Pane tähele, et korralikud märkmed on sellised, millele pilku peale heites on sul koheselt selge, mida sa öelda tahad. Kehvad märkmed on sellised, et neid vaadates küsib sinu aju “Meh? Huvitav, mida ma sellega mõtlesin?”

Anna oma ajule muud tegevust peale hädaldamise

Kui aga peaks juhtuma, et märkmed on segi läinud või sa ei leia järge kätte ei leia, siis võta rahulikult aeg maha ja proovi segadusse kord luua. Kui see ka ei aita, siis selle asemel, et oma ajul oravarattas paaniliselt “Mida ma ütlema pidin?” karjuda lasta, esita kuulajatele küsimus: “Teeme väikese vahepausi. Tooge palun välja üks peamine mõte, mis teil senisest esinemisest eelkõige meelde jäi. Paul, on sul mõtteid?”.

See tähendab, et annad oma ajule muud tegevust lisaks paanilisele hädaldamisele. Ja Pauli vastuse ajal saad ehk juba ka rea peale tagasi.

“Mida ma teen siis kui mulle esitatakse küsimus, millele ma vastata ei oska?”

Lugu 6: Kunagi käis ühel mu esinemiskoolitusel üks tuntud Eesti korvpallikohtunik. Ilmselgelt mees, kes korvpalli reeglitest nii mõndagi teab. Ma küsisin, kas on temalt võimalik küsida korvpalli reeglite kohta midagi, millele ta vastata ei oska. Ta hakkas naerma ja ütles, et sõbrad sellega pidevalt kiusavad, st otsivad reeglitest välja mingeid veidraid punkte ja testivad, kas ta neid teab. Ta ütles, et üsna tihti ei tea.

Sa ei pea kõikidele küsimustele vastuseid teadma

Esiteks: ei ole võimalik, et sa kõikidele küsimustele vastata oskad. Jama on muidugi siis kui sa ühelegi küsimusele vastust ei tea. Kui aga vastata ei oska, siis tunnista seda ja küsi, kas on publiku hulgas keegi, kes oskab vastata? Kui ei ole ja sa pakud välja võimaluse, et uurid järele ja annad teada, siis pead seda lubadust ka pidama.

Küll aga saad sa ka küsimustele vastamiseks ette valmistuda. Näide: tee oma pereliikmele või sõbrale (kes sinu teemat ei jaga) ülevaade selle kohta, millest sa esinemise ajal rääkima hakkad. Ja nüüd palu oma sõbral küsida kõikvõimalikke küsimusi, mis tal sellega seoses pähe tuleb. Usu mind – juba siit saad palju head mõtteainet.

“Mida ma teen siis kui…?”

Nagu näed, siis ülaltoodud küsimused on ainult mõned, mida oma kõne ettevalmistamise ajal endale esitada võid. Sina aga võta küsimus “Mida ma teen siis kui…” ja pane kirja kõik tekkida võivad probleemid, mis sul pähe võivad tulla. See on võimas tööriist, mis sind nii mõnestki tülikast olukorrast päästa võib. Mida rohkematele küsimustele sa vastused valmis paned, seda keerulisem on sind esinemise ajal üllatada.

Kõigele eeltoodule lisaks vaata veel ka seda all olevat videot, kus ma samal teemal kunagi rääkisin.

Sarnasel teemal postitused

Janek Tuttar

Kes on Janek Tuttar?

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Siin lehel kirjutab ta kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Jaga postitust