Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks
Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika
Internetis leidub esinemishirmu esinemise sagedusega seoses palju kinnitamata ja seetõttu ka inimestes segadust tekitavaid andmeid. Näiteks veebilehe www.glossophobia.com andmetel kardab umbes 75% inimestest avalikult esineda. Kuivõrd sellel veebilehel ei ole välja toodud tõendavaid andmeid selle kohta, kuidas taoline tulemus saadi, siis on raske siinkohal selle väite paikapidavust kontrollida.
Oma 2013. aasta magistritöös, milles osales 504 inimest, uurisin veidi lähemalt seda, milliseid erinevaid esinemishirmuga seotud uuringuid on maailmas tehtud. Täna ongi paslik aeg mõned põnevamad leiud veidi üldistatuna välja tuua.
Nii ehk naa on neist uuringustest üsna kenasti näha, et esinemishirm ei ole midagi sellist, mida ainult vähesed põevad. Minu enda uuringu tulemusena (vt pilti üleval) selgus, et:
Kõik me oleme inimesed ja ega professionaalsed esinejad ei ole erandiks. Koit Toomegi on ühes intervjuus tunnistanud, et kunagi oli tal lavale minnes nii suur hirm, et lausa pilt läks eest. Barbra Streisand samas ei esinenud tervelt 27 aastat peale seda, kui tal ühel kontserdil sõnad segi läksid.
Seda kinnitab ka Peter Mak, kes 2010. aastal uuris professionaalseid muusikuid ja leidis, et ca. 60% osalenutest kannatab esinemishirmu käes. Neist 20% puhul on esinemishirmu tase selline, et mõjutab nende professionaalset karjääri.
2011. aastal viisid Papageorgi, Creech and Welch läbi uuringu, milles osales 244 muusikut. Uuringu tulemusena selgus, et sooloesinemised tekitasid muusikutes suuremat pinget kui grupiesinemised. Tulemusi numbriliselt täpsustamata ütlevad nad, et “esinemishirm oli mureks märkimisväärsele enamusele osalejatest”.
2001. aastal viidi USA-s läbi telefoniküsitlus, milles osales 1016 inimest (vanemad kui 17 eluaastat). Selles küsitluses uuriti, millised on ameeriklaste kõige suuremad hirmud. Selgus, et esinemist kardab 37% meestest ja 44% naistest.
Ka minu magistritöö uuringust tuli välja, et võrreldes meestega on keskmise või keskmisest kõrgema esinemishirmu tasemega inimeste hulk naiste seas oluliselt suurem (65% ) kui meeste seas (53,4%). Eriti suur vahe on just kõrge esinemishirmu tasemega inimeste võrdluses, kus tervelt 42,4% naistest sai testi tulemusena sellise skoori (meestest vaid 18,8%).
Samas 2011. aastal Malaisia ülikoolis toimunud uuringu tulemustest selgus, et esinemishirmu tase oli üsna sarnane nii meestel kui ka naistel ja selles osas märkimisväärseid erinevusi ei ilmnenud.
Noh… üldistatult võiks öelda, et väheneb küll. Oma magistritöös võtsin uurida seda, kuidas kolme erineva põlvkonna inimeste puhul esinemishirmuga lood on.
Üldistatult võib öelda, et keskmise või keskmisest kõrgema esinemishirmu käes kannatab 47,3% beebibuumi põlvkonna esindajat, samas kui põlvkonna X (64,6%) ja Y (79,1%) puhul on need protsendid oluliselt suuremad. Kui vaatad all olevat graafikut, siis sealt joonistub see astmestik üsna kenasti välja.
Samas on see ka üsna loogiline, sest mida noorem sa oled, seda vähem on sul esinemise kogemust ja oskust olukorraga toime tulla.
Kõik see, mille ma üleval välja tõin, peaks sulle märku andma, et esinemishirm ei ole midagi unikaalset ja harva esinevat. Vastupidi – see on midagi üsna igapäevast.
Nüüd, kui sellega on asi selge, siis mõtle omaette, kas ja mida sa esinemise juures kardad ja seejärel mõtle, mida sa olukorra parandamiseks teha saad.
Üks hea võimalus on alustada sellega, et tuled minu järgmisele kuue praktilise harjutusega esinemiskoolitusele. Selle käigus annan sulle kümneid häid nippe selle kohta, kuidas esinemishirmust hoolimata laval särada. Koolituse kohta käiva lisainfo leiad siit.
