2010. aastal panin siia oma kodulehele üles väikese küsitluse, milles uurisin lehe külastajatelt seda, mida nad esinemise juures eelkõige kardavad. 2017. aasta aprilli seisuga (siis võtsin selle maha) vastas küsitlusele 1998 inimest ja neist ainult 6% valis vastuseks „Olen õnnelik ja ei karda avalikku esinemist.“
Tulemustest võiks justkui järeldada, et esinemishirmu tase on tervelt 94% juhtudest ebamugavalt kõrge. Aga kui kõrge siis täpselt?
Seega tundus mulle, et see teema vajaks veidi lähemat uurimist, mistõttu tegin 2013. aastal oma magistritööd tehes oluliselt põhjalikuma uuringu, milles mõõtsin ühe küsitluse abil seda, milline on vastajate esinemishirmu tase.
Küsitluse kirjeldus
Kui sa selle faili siit lehe alt enda jaoks alla laed, siis tea, et sinu esinemishirmu taseme määramiseks kasutame 1970. aastal Lääne-Virginia ülikoolis dr. James McCroskey poolt 1970. aastal välja töötatud isikliku esinemishirmu raportit (Personal report of public speaking anxiety. Edaspidi PRSPA). Küsimustik koosneb 34. küsimusest ja ilmselt võtab selle täitmine sul aega umbes 5-7 minutit.
Kõik esitatud küsimused põhinevad arvamustel, mida inimesed avaliku esinemisega seoses väga tihti väljendavad. Kui seda testi täidad, siis palutakse sul viieastmelisel LIKERT-skaalal määrata, millisel määral välja toodud avaldused just sinu kohta käivad.
Küsimustiku koos tulemuste arvutamiseks vajalike juhistega saad alla laadida selle postituse all oleva lingi kaudu.
Kui pädev see test üldse on?
McCroskey esinemisärevuse mõõtmise instrumenti on kasutatud mitmetes uuringutes ja üldiselt on leitud, et selle tulemused on usaldusväärsed. Tegu on LIKERT-tüüpi skaalaga, mis tulemusena annab annab punktiskoori vahemikus 34-170. Testi välja töötamise ajal arvutati selle hüpoteetiliseks keskmiseks tulemuseks 102 punkti.
Kui seda instrumenti välja töötati, siis testiti seda 945 Michigan State University avaliku esinemise kursuse tudengi peal. Lisaks testiti seda täiendava tööriistana veel kolmes järgnenud sarnases uuringus. Nii testi enda kui ka kordustestide tulemusena leiti, et PRSPA on instrumendina kõrge usaldusväärsusega (alpha kalkulatsioon oli >.90).
Esialgses testis osalenud 945 inimese keskmine tulemus oli 114.62. Standardhälve oli testide tulemusel 17.21. Seega oli tegelik keskmine hüpoteetilisest keskmisest oluliselt kõrgemal.
McCroskey sõnul on sellel kaks võimalikku põhjendust.
- Testi tehes näitab see tegelikust kõrgemat esinemisärevuse tulemust
- Avalik esinemine on tegevus, mis toobki kaasa suuremat esinemishirmu kui ükskõik milline muu suhtlusviis.
McCroskey väidab, et viimane tundub olevat tõenäolisem seletus.
Tegin testi ära, aga mida need tulemused tähendavad?
Normaliseeritud PRPSA tulemused jagunevad viide kategooriasse, kus tulemus:
- 34-84 = madal esinemishirmu taseme
- 85-92= keskmiselt madalam esinemishirmu taseme
- 93 – 110 = keskmine esinemishirmu tase
- 111-119 = keskmisest kõrgem esinemishirmu tase
- 120-170 = kõrgele esinemishirmu tase
Kas see test veel ka tänapäeval asjakohane on?
Üldiselt tundub, et ka tänapäeval töötab see test üsna hästi ja on pädev. Nimelt on viimase kümne aasta jooksul McCroskey koostatud PRPSA-d kasutatud mitmetes esinemishirmu taseme mõõtmisega seotud uuringutes (nt. Yau Hau Tse 2011, Swenson 2011).
Igaks juhuks mainin ka ära, et mõnes kohas pidin testis originaaliga võrreldes küsimusi kohendama. Näiteks: originaaliversioonis on mitu küsimust, millest on näha, et nad on suunatud tudengitele (inglisekeelne küsimus “I feel anxious when the teacher announces the date of a speaking assignment.”). Kuivõrd minu magistritöö uurimusküsimustik ei olnud ainult tudengitele suunatud, siis segaduste vältimiseks on minupoolses tõlkes küsimust kohendatud kujule “Tunnen ärevust kui mulle teatatakse minu esinemise kuupäev”. Sarnasel moel pidin muutma kokku kolme küsimust.
Võib küll kritiseerida, et sellisel moel ei ole tegu täpselt sama PRSPA testiga, aga tegelikkuses küsimuste mõningane kohendamine midagi oluliselt ei muutnud ning küsimuste mõte jäi samaks.
Tegin testi ära, kuidas ma end teistega võrrelda saan?
Olen sellest enda tehtud uuringust kirjutanud eraldi blogipostituses nimega “Esinemishirm: kas oled selle murega üksi?”. Seal olen tulemused üldises plaanis lahti kirjutanud ja sealt saadud andmetega saad võrrelda, kuidas sinu tulemus üldisel skaalal välja paistab.
Sain teada, et minu esinemishirmu tase on kõrge. Mida ma sellega seoses teha saan?
Olen siinsamas oma blogis esinemishirmuga seotud teemadel terve hulga erinevaid postitusi kirjutanud. Viska pilk peale nendele siin:
Lisaks: tule minu järgmisele viie praktilise harjutusega esinemiskoolitusele. Ühe päeva jooksul annan sulle edasi terve hulga tehnikaid, mille abil suudad tulevikus laval esinda oluliselt paremini kui sa senini arvanud oled. Koolituse info leiad SIIT.
Olgu, kuskohast ma selle testi nüüd saan?
Lae esinemishirmu test koos kasutusjuhistega alla SIIT »
Tee test ära ja seejärel jaga oma tulemust ka teistega. Näiteks Avaliku esinemise Facebooki lehel, mis asub SIIN »