Kas oled tähele pannud, et paljud esinejad ei oska ka kokkuvõte juures sulle lihtsate sõnadega selgeks teha, mida nad sinust saada tahavad?
Lahti seletades: esineja on sulle tunni aja jooksul millestki keerulisest jahunud – see kõlab nagu eesti keel, aga aru ei saa kahjuks mitte midagi. Ja nüüd sa ootad, et ta vähemalt kokkuvõttes ütleks, mida sellest kõigest meelde jätma peaksid. Milline on tegelik tulemus? Esineja ütleb hea kokkuvõte asemel “See on minu poolt kõik. Tänan, et kuulasite!”
Kui pikk peaks üks kokkuvõte olema?
Korraliku kokkuvõtte tegemine on tegelikult paras kunst. Sa ei tohi sellest teha omaette loengut, sa ei tohi sellega venitada (nagu olen “Sõrmuste isanda loos” kirjeldanud) ja sa ei tohi ka liiga lühidalt rääkida. Paras peavalu, eks!
On toodud välja arve, kus öeldakse, et kokkuvõtte pikkus võiks olla ca 10% esinemiseks antud ajast. Lühemate esinemiste korral võib see nii isegi olla, aga pikemate korral mitte. Vaevalt meist keegi viitsiks 8-tunnise koolituspäeva lõpus pooletunnist kokkuvõtet kuulata.
Seega – kokkuvõtte pikkus sõltub sellest, kui pikk sinu esinemine on. Tunniajase esinemise peale võiksid aga ca. 5-minutilise kokkuvõttega arvestada.
Ära kokkuvõtesse uusi teemasid lisa
Kui esinemise lõpus kokkuvõtet tehes avastad, et mingisugune punkt planeeritust jäi rääkimata, siis lase tal olla. Kui tegu ei ole just sinu kõne kõige tähtsama probleemiga (ja kummaline oleks seda ju unustada), siis jäta ta rääkimata.
Miks? Sest kuulajad teavad, et “lennuk hakkab maanduma” ja nad on end juba vaimselt kõne lõpetamiseks valmis pannud. Juhul, kui sa selle illusiooni purustad öeldes “Aaa, muuseas – üks asi veel, millest tahtsin rääkida…” ning hüppad kokkuvõtte asemel taaskord teemaarenduse juurde, siis tekitad asjatut segadust. Ja usu mind, sel hetkel tõenäoliselt kuulajaid sinu pikem jutt enam ei huvita.
Noh, umbes nagu lennukis võiks olla. Kujuta ette, et sa oled lennukiga maandumas ja loodad kohe-kohe kohale jõuda. Aga ei – keset maandumist ütleb lennuki kapten “Head reisijad, unustasin teile ühte ilusat saart näidata…” ja kihutab ookeani peale tagasi. Isegi kui see saar sulle huvi pakuks, siis üsna suur on tõenäosus, et selleks ajaks on sul sellest juba üsna ükskõik.
Seega – kui läks meelest, siis läks meelest. Pane endale kirja, et probleemi kordumise vältimiseks pead järgmiseks korraks oma märkmed ümber tegema. Üks asi veel – ega kuulajad ei saa enamasti arugi, et midagi rääkimata jäi.
Kokkuvõte nagu korralik lennuki maandumine
Kui sinu kokkuvõte on mitte midagi kokku võttev ja kõlab stiilis “Tänan kuulamast – see on kõik”, siis ei ole sellest mitte mingisugust kasu. See on justkui lennusõidul otsustaks lennuki kapten lennuki juhtimisest loobuda, käed tasku pista ja pilvede vahel öelda “See on kõik”.
Samasugune hämming nagu seal lennukis, on enamasti ka kuulajate puhul saalis – alles olid sa alles kibedamat minekut ja nüüd ütled “See on kõik!” Malcolm Kushner nimetab seda “Nagu välk selgest taevast” kokkuvõtteks.
Ehk siis – korralik kokkuvõte ja esinemise lõpetamine on nagu lennuki maandumine. Reis ei ole õnnelikult läbi enne kui rattad ilma segadust tekitamata maas on. Või teisisõnu: esinemine ei ole enne läbi kui sa oled korralikult oma kokkuvõttes kõige tähtsama välja toonud, otsad korralikult kokku võtnud ja alles siis oma kuulajatele “Tänan kuulamast” öelnud.
Mida sellest kõigest siis nüüd meelde jätta?
- Kokkuvõte tuleb korralikult läbi mõelda – paljud alahindavad selle tähtsust – ja ka eelnevalt läbi harjutada
- Kokkuvõtte eesmärgiks ei ole öelda “Aitäh” vaid tema eesmärgiks on oma esinemise kõige peamised punktid välja tuua. Ehk siis – räägi lühidalt ja lihtsalt väljendudes, mida sinu kuulajad sinu esinemisest kõige tähtsamana meelde peaksid jätma
- Kokkuvõtte tegemiseks saad ilmselt inspiratsiooni juba ka oma efektiivsest sissejuhatusest. Esinemise üldine kava on ju ikka selline, kus a) sissejuhatus – räägid, millest sa rääkima hakkad (ja miks see tähtis on) b) teemaarenduse juures räägid selle asja ära c) kokkuvõttes selgitad lühidalt, millest sa just rääkisid (ja miks see tähtis on)