Kõne pidamine on tegevus, mille käigus võib nii mõndagi viltu minna. Mõni aeg tagasi tegin oma kodulehel just selle kohta käiva väikese küsitluse, mille tulemusi nii täna kui ka järgmises postituses esitlen.

Mida ma esinejate kohta teada tahtsin saada?

Palusin lugejatel vabas vormis vastata kahele küsimusele:

1. Too välja 3 peamist asja, mis iseloomustab head esinejat
2. Too välja 3 peamist viga, mida kõne pidamisel tehakse

Vastas ca. 90 inimest, kes tõid välja terve hulga põnevaid asju. Jagasin need kuude kategooriasse, seejärel sarnased vastused grupeerisin ja tänases blogipostituses täiendan neid omapoolsete kommentaaridega.

Järgmisel korral aga räägin peamistest vigadest, aga praegu toon välja need asjad, mis lugejate sõnul head esinejat iseloomustavad.

Esinemiseks ettevalmistumine

• Tunne seda teemat, mida ette kandma lähed – Veel parem on aga see, kui antud teemal kõne pidamine ka sulle endale suurt huvi pakub.
• Arvesta oma kuulajaskonnaga – Kes nad on? Mida soovivad saada? Millised on nende ootused? Ehk teisisõnu – tee ära korralik auditooriumi analüüs.
• Sõnasta selgelt oma teema ja eesmärk – Minu enda seisukoht on selline, et “Kui sa ei suuda oma kõne eesmärki kahe lausega kokku võtta, siis oled sa kehvasti ette valmistunud.” Mida arusaadavamalt on eesmärk sõnastatud, seda suurem on tõenäosus, et ka kuulajad sinust aru saavad.
• Mõtle terve esinemise käik oma peas läbi ja harjuta, harjuta, harjuta! Mida rohkem harjutad, seda rohkem saad enesekindlust.
• Räägi teemal, mis kuulajaid huvitab –  Üks reklaamiguru- Bill Bernbach- on öelnud umbes nii, et “On mõttetu üritada müüa seda, mida juhuslikult toodad. Loomulik on toota seda, mida soovitakse osta”.
• Lühemalt on parem – Lühidalt rääkimine on suur kunst. Paljud teevadki selle vea, et tapavad oma kuulajaid mõttetute detailidega. Sina peaksid õppima selgeks selle, kuidas võimalikult lühidalt ja selgelt on mõte edasi anda. Tasub liftikõne tegemise  nippidest õppust võtta.

Kuidas iseennast kõne pidamiseks ette valmistada?

• Usu, et publik tahab sind kuulata – Selge see, et tahavad. Miks nad muidu sind siis kuulama on tulnud? Jah, on ka erandeid, kus inimesed tulevad kohale käsu korras, aga ka siis pead meeles pidama, et sul on esinemiseks tõenäoliselt üsna hea põhjus. Pealegi – enamasti ei ole kuulajad sinu maha tegemise peal väljas.
• Usalda iseennast, oma teadmisi, kogemusi ja mälu – Kõne pidamine ei erine muudest eluvaldkondatest. Kui sa vähegi  ette valmistud, siis ei ole mitte mingit põhjust, miks kehvasti peaks minema.
• Jää iseendaks – Mida rohkem sa üritad kellegi teise moodi olla, seda võltsim sa kuulajatele paistad.
• Pane valmis “Plaan B“, mida saad kasutada juhul, kui midagi viltu peaks minema. Juba selle plaani olemas olek, annab sulle enesekindlust.

Kontakti loomine ja selle hoidmine

• Saavuta publikuga kontakt, kas siis silmsidet hoides või dialooge luues nii, et oleks arusaadav, kellele ja miks esineja räägib. Kõne pidamine ei tohi olla ühepoolse suunaga liiklus, kus sina räägid ja kuulajad proovivad ellu jääda.
• Anna oma kuulajatele võimalus sinuga dialoogi pidamiseks – st. ära karda küsimusi, täiendusi jms.
• Kasuta oma kehakeelt – Mida tuimem sa esinedes oled, seda unisemad on ka kuulajad. Hea kõne pidamine –  see tähendab muuhulgas ka terve oma keha, žestide ja näoilmete arsenali kasutamist.
• Räägi peast ja ära loe maha – Esine vabalt, ole avatud ja käitu muhedalt. Sellisel moel saad sa andeks paljugi, mida “tapan-teid-powerpointiga” tüüpi esinejale ette heidetakse.
• Hoides auditooriumiga silmsidet jälgi, kuidas reageeritakse ja reageeri ise vastavalt olukorrale.
• Ära unusta huumorit – Kõne pidamine ei pea olema kuiv ja ametlik. Mõtle – isegi mõtusekõnedes ei peeta pahaks teinekord paar muhedat nalja järelehüüdesse panna.
• Suhtu oma kuulajatesse kui võrdsetesse partneritesse – Olen kunagi kirjutanud ühe esinemise õudusloo selle kohta, mis juhtus esinejaga, kelle suhtumine kuulajatesse oli “Te olete ju lollid!”

Kõne pidamine ja selle käigus toimuv

• Räägi rahulikus tempos – Kui sa kiires tempos esined, siis tekib olukord, mis “kõlab kui eesti keel, aga kahjuks kuulaja mõte ei jõua järele”. Kui liialt aeglase tempoga räägid, siis ei jõua kuulajad ära oodata, millal sa oma mõttega lõpuks ometi kohale jõuad. Kõne pidamine tähendab ka õigetes kohtades mõjukate pauside pidamist.
• Ole sõbralik ja rõõmsameelne ka siis kui midagi sinu arust kehvasti välja kukub – Positiivsed emotsioonid loovad alati hea keskkonna ja sõbraliku suhtumise. Ja kui sa enda äparduste üle veel ka nalja suudad visata, siis seda enam.
• Näita räägitava teema suhtes üles kirge – See sütitab ka teisi sind lähemalt kuulama ja asja üle järele mõtlema. Kuulajate veenmiseks peab esineja kõigepealt ise demonstreerima, et kõneldav läheb talle kuidagi korda
• Mõtle korralikult läbi nii kõne algus kui ka lõpp – Efektiivne sissejuhatus on see, mis tekitab huvi. Seetõttu on see eriti oluline. Kõne pidamine aga ei tohi lõppeda ilma korraliku kokkuvõtteta kuna sellisel juhul jätad sa välja toomata selle, mida sinu esinemisest meelde peaks jätma.
• Ära ületa sulle antud aega – Harva, kui kuulajad selle sulle andeks annavad. Eriti kui sa oma rumaluses oled alustanud lubadusega “Ma teen hästi ühidalt!” Nagu eespoolgi öeldud sai – “Lühemalt on parem”

Näitlikustamine

• Kasuta näited elust enesest – Kui sa kasutad umbmääraseid näited, mis kuulajatele mitte millegagi ei seostu, siis on raske oma mõtet kohale viia.
• Huumori kasutamine – Killuke asjakohast nalja äratab unised kuulajad üles ja koondab tähelepanu sulle. Ja pea meeles, et parimad naljad on ikka sellised, mida sa iseenda kohta räägid.
• Kaasa oma kuulajaid – Tunne huvi, mida nemad asjast arvavad. Julgusta neid oma mõtteid avaldama ja lugusid rääkima ning sa näed, kuidas õhkkond oluliselt paremaks muutub.
• Kasuta erinevaid vahendeid – Lisa värvikust lugude, videoklippide, publikuga suhtlemise ja muu taolisega.
• Räägi isiklikke lugusid kuna tavaliselt mõjuvad need kõikidest muudest näidetest oluliselt paremini. Pea meeles, et hea esineja peab samas ka hea jutuvestja olema. Esspoolgi sai mainitud, et kõne pidamine ei pea kuiv jutu veeretamine olema.
• Räägi arusaadavas keeles – Võõrsõnadest ja erialakeelest ei pruugita aru saada, mistõttu võid sa kuulajatele snoobina tunduda. Slängi kasutamisel võid lihtsalt ämbrisse astuda.

Kõne pidamine esinemishirmu kiuste

• Suhtu oma kuulajatesse kui vanadesse tuttavatesse. Suhtle nendega juba enne oma esinemist – kasvõi small-talki kasutades. Kui sa suhtud oma kuulajatesse kui vaenlastesse, siis teed ise kõne pidamise enda jaoks kordades raskemaks.
• Tee oma hingamine korda kuna sellel on esinemishirmu puhul suur osa kanda. Kui sa hinge kinni hoiad, siis tekitad kehas lisapinget, peatad hapniku ligipääsu, kõne pidamine on raskendatud ja selle kõige tõttu on ka mõtte liikumine häiritud. Ära karda teha pause selleks, et rahulikult hingata.
• Usu, et sa saad sellega hakkama. Noh, mõtle ise – kui sina endasse ei usu, siis miks peaksid kuulajad seda tegema?
• Kanna mugavaid rõivaid, milles on end hea tunda ja mis saadavad auditooriumile sõnumi esineja usaldusväärsusest.

Kuidas sulle see nimekiri tundus? On ehk midagi, mida sa siia lisada sooviksid? Pane see siia alla kommentaari väljale kirja.