kultuurudievaheline suhtlus

Mida võõrast kultuuriruumist pärit inimestele esinedes silmas pidada?

Tänase blogipostituse autor on koolitusekspert Reet Reismaa, kes elab ja töötab Belgradis. Tema kohta saad lisainfot postituse lõpus.

Ma ei ole enne tänast kunagi varem selle nurga alt mõelnud, et millised on erinevused sis, kui esineda teisest kultuuriruumist inimestele.

Olen Eestis elades ja Maksu-ja Tolliametis töötades esinenud muuhulgas lätlastele, soomlastele, hollandlastele, armeenlastele, maltalastele. Eksootilisemad ja meeldejäävamad kuulajad tulid Vietnamist ja Sri Lankast. Olen esinenud mõnel suurel rahvusvahelisel konverentsil ja Eesti esindajana regulaarsetel töökohtumistel, kus koos kolleegid kogu Euroopast.

Viimased kolm aastat olen elanud Serbias ja siin on tegu olnud peamiselt kohalikku päritolu kuulajaskonnaga. Seega – kogemusi on, mistõttu Janeki palvel arutlen täna, mida võõrast kultuuriruumist pärit inimestele esinedes silmas võiks pidada.

Esimene tähelepanek – väikesed erinevused

Kui aga lähemalt järele mõelda, siis tõepoolest on midagi natuke teistmoodi. Atmosfäär on erinev, vastuvõtt on erinev, küsimused on erinevad. Suhtumine kõnelejasse on enamasti olnud heatahtlik ja uudishimulik, aga olen tundnud ka üleolekut, isegi varjatud agressiivsust.

Alati olen kasutanud võimalust tutvustada Eestit (kasvõi lühidalt), alustades sellest, kus Eesti asub – näidates kaarti või joonistades tahvlile. Seda lihtsalt peab tegema, kui esinemine ei toimu Eestis. Hea publikuga sillaloomise teema! Mõni eesti sõna lisab vürtsi. Tegime eestlaste tiimiga Serbias eestikeelset koolitust (eesti-serbia tõlkega), neile meeldisid väga „Nii!“ ja „Küsimusi?“ – eriti kui lahti seletada sõnamänguline tähendus.

Teine tähelepanek – tee selgeks reeglid ja ole paindlik

Rusikareegel , mis kehtib kõikide esinemiste puhul, aga on eriti oluline võõrast kultuuriruumist pärit kuulajatega suhtlemisel: tea publiku tausta ja kohandu!

Mõistete, lühendite ja akronüümidega peab olema kahekordselt ettevaatlik ja kindlasti tuleb need lahti seletada. Vahel on lausa üllatav (aga samas mõistetav), kui erinev võib olla kultuuriruum ja arusaamised sinu arvates lihtsatest asjadest.

Näiteks: no kuidas nad ei tea, mida tähendavad avalikud e-teenused? Või: kui anda ülesanne ja panna kirja tegevusplaan, siis joonistatakse asukoha kaart ning sinna juurde jutustatakse pikalt-laialt oma tegevustest.

Kolmas tähelepanek – uuri välja, mis on kuulajaskonna jaoks valusad teemad ja väldi neid.

Esinemise värvikamaks muutmiseks on hea kasutada Eesti vanasõnu. Väga tihti on üllatuslikult ette tulnud, et sarnane ütlemine on olemas ka kuulajate kodumaal – äratundmisrõõm on suur ja see ühendab Sind publikuga.

Aga naljad on potentsiaalselt ohtlik ala. Näiteks Balkanil on äärmiselt kohatu teha ajaloolisi või poliitilisi (nt NATO-teemalisi) nalju. Relvad ja sõda on keelatud teemad. Ei saa ju küsida keskealiselt serblaselt, mida ta tegi Jugoslaavia kodusõja ajal. Isegi nali sel teemal (kuuldud välismaalasest kolleegilt) “Mis oleks kui ma küsiks järele?”, tunduks julm. See on väga õrn ja väga isiklik valdkond, mistõttu nende teemadega tuleb olla ettevaatlik ka omavahelistes vestlustes, rääkimata veel suurest auditooriumist.

Neljas tähelepanek – meetodid, mis töötavad Eestis, ei pruugi mujal tulemust anda

Väga huvitav kogemus Serbiast on seotud grupitöödega, mis tavaliselt on hea ja interaktiivne koolitusmeetod. Balkani kultuuriruumis aga puudub grupitöö kogemus ja oskus teha koostööd.

Mitmeid kordi olen näinud, kuidas grupi liikmed eralduvad ja pusivad omaette. Peaaegu võimatu on saada ühist grupiarvamust, ühte grupiesitlust. Kui grupis on viis liiget, siis tuleb ka viis esitlust (kuigi vahel üsna sarnased). Hea teada ja pigem lasta neil rääkida.

Las räägivad (muidugi teatava taluvuspiirini). Seda probleemi Balkanil pole, et ei juleta suud lahti teha, ikka tahetakse küsida, oma arvamust avaldada ja ise esineda. Erinevalt eestlastest, kes on peamiselt “Tegijad”, on siinne rahvas avatud ja armastab rääkida, oi kuidas armastab!

Las räägivad– see on osa kultuurist, parem on sellega arvestada. Esineja saab ju paindlikult oma esinemist kohendada, midagi ära jätta või lühendada. Hea, kui selle peale on juba varem mõeldud ja erinevad variandid tagataskus varuks.

Naljamängud – kaalu hoolega! Näiteks serblased (ja ka lõunaeurooplased) on uhke ja kõrge enesehinnanguga rahvas, kes on enda arvates kõiges loomulikult maailma parimad. Samas ka üsna konservatiivsed – pea seda meeles ja võta arvesse, kui üritad rahva aktiviseerimise eesmärgil igasugu naljakaid mänge organiseerida. Need võivad kohemata kellegi eneseväärikust riivata.

Viies tähelepanek – aja mõiste on erinev

Ajal on paljudes kohtades oluliselt teine tähendus kui Eestis. Seega ei ole mõtet pahandada, kui nad kohvipausilt ei taha ega taha tagasi tulla… ei ole mõtet ennast ärritada ja neile õppetunde anda. Näiteks istuda demonstratiivselt rahva ees ja vahtida kella (nagu üks mu rootslasest kolleeg tegi).

Soovitused kokkuvõtlikult

  • Tea publiku tausta ja kohandu
  • Seleta lahti mõisted ja lühendid
  • Mõtle enne, mis teemal nalja teed
  • Uuri, mis on hellad teemad ja väldi neid
  • Arvesta rahvusliku uhkusega, see võib vahel temperamentselt väljenduda
  • Aeg võib teistmoodi voolata – lepi sellega
  • Ära unusta Eestit tutvustamast

Kes on Reet Reismaa

Reet Reismaa on koolitusekspert, kes elab ja töötab Belgradis. EL projektitöö kõrvalt pakub seal omaleiutatud KoolitusDoktori teenust – TreningDoktor, mis tähendab koolitusürituste vaatlust, diagnostikat ja „retsepti kirjutamist“.

Kirjalik aruanne hõlmab kõiki koolitusaspekte – koolitusmaterjalid ja -abivahendid, koolituse struktuur ja meetodid, koolitajate esinemis- ja suhtlemisoskused, korralduslikud aspektid – ning sisaldab peegeldust ja kommentaare, konkreetseid soovitusi ja uusi ideid, mis sobivad just sellele koolitajale/ koolitusorganisatsioonile. Koolituste teema pole oluline, KoolitusDoktor keskendub küsimusele KUIDAS koolitatakse.

Janek
Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kõige olulisemad esinemise põhitõed, mida teadma pead

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link