“Igat käsku, mida saab valesti mõista, on valesti mõistetud”
Sõjaväe aksioom
Mõnikord võib juhtuda, et Sa oled küll väga hästi ette valmistunud, Sinu jutt ja esitlus on samuti väga ladusad, kuid mingil põhjusel ei jõua siiski kõik öeldu kuulajatele kohale. Sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid:
- Inimese füüsiline või emotsionaalne seisund – võimalik, et ta on tööpäevast väsinud, kodus ei ole parasjagu kõik päriselt korras vms. See kõik omakorda ei lase tal räägitule 100% keskenduda.
- Kuulajate kogemused – võimalik,et nad on kas väga kogenematud antud valdkonnas, mistõttu Sa räägid “üle nende peade”, st. liiga keeruliselt. Või vastupidi- Sinu jutt on neile liialt elementaarne, mistõttu on neil lihtsalt igav
- Kuulajate ootused või hoiakud – kui nende kogemused ja hoiakud Sinu räägitava teemaga (või organisatsiooni/ toote vms.) on negatiivsed, siis pead Sa oluliselt rohkem vaeva nägema, et publikut kaasata.
- Sotsiaalne distants või autoriteet – “kes oled sina, et sa minusugusele tähtsale mehele selle kohta rääkima tuled?” stiilis suhtumine.
Teade on suhtluse käigus ühelt isikult teisele edastatud teave, sõnum, üksikfaktide jada, vahendatud info vms. Teates on ka teavet sõnumi saatja isiksuse, suhtlemismaneeride, tõekspidamise jms. kohta.
Teated antakse edasi kanali kaudu. Kanaliks võivad olla otsesed (nt. saatja hääl või kehakeel), esitavad (raamatud, ajalehed, ajakirjad, kuulutused reklaamtulbal jne) kui ka tehnilised (telefon, raadio, televiisor) vahendid.
Suhtlemisoskuse üks näitajaid on oskus “tõlkida” oma sõnum vastuvõtjale arusaadavasse koodi ehk leppemärgisüsteemi, teisalt aga oskus dekodeerida teave, taibata märkide tähendus. Suhtluses on oluline, et nii saatja kui ka vastuvõtja kasutaksid sama koodi, siis on teabeedastus efektiivne.
Sõnum võib keskkonnategurite mõjul kaduma minna. Seda põhjustab müra. Müral võib olla mitmesuguseid põhjuseid: kõneleja halb hääldus, aktsent, kõnedefekt; häirida võivad ka kehv kuuldavus, tausthelid jms.
Tagasiside on vastuvõtja reaktsioon sõnumile, millega arvestamine aitab muuta suhtlust tõhusamaks ja infoedastust täpsemaks. Silmast-silma suhtluses on kerge tagasisidet saada (sõnade, kehakeele, näoilme kaudu), seetõttu tuleb seda kõneolukorras kindlasti ära kasutada kuna tagasiside abil võib kõneleja kohandada oma esinemist nii, et see vastaks paremini kuulajate vajadustele.
Kui teate sisu tagasiside kaudu saatjani jõuab, on see igal juhul moondunud. Suhtluses tuleb alati arvestada infokaoga kuna üldjuhul teabe täielik edastamine ja vastuvõtmine pole võimalik. Eduka suhtlemise üks eesmärke on võimalikult väikeste moonutustega infovahetus.
Põnevat lisalugemist leiad ka blogis olevatest lugudest “Kas teadsid, et Pärnus lumi pakib?” ja “Suhtlustõkked ehk miks kuulajad sind ei kuula”