Sissejuhatus kui mitmekäiguline lõunasöök

Ühe koolituse lõunapausi ajal istusime restoranis ja ootasime, millal meile lõunasöök kohale jõuab. Meie ees laual juba ootas vesi ja ütlemata hõrgutav maasikane magustoit. See viimane nägi eriti hea välja.

Tütarlaps nimega Teele istus minu vastas ja ta õhkas seda magustoitu vaadates “Nii kahju, et magustoitu kõige esimesena ära süüa ei tohi.” Mina olin sellepeale üllatunud ja küsisin, et “Kes keelab magustoitu esimesena ära süüa?”

Selgus, et etikett ei luba. Mina naersin selle peale, sest kõik see viis mind mõttele, mis kõlab nii: “Esinemise sissejuhatus on samuti nagu mitmekäiguline lõunasöök.”

Kas tahad teada, kuidas?

Eelroog = tähelepanu äratamine

Üks korralik mitmekäiguline lõunasöök algab eelroaga. Sellega aga on see jama, et ega iga kord seda ei saa. Kui on tõesti rikkalik lõunasöök, siis saad, aga üsna tihti juhtub, et ei saa.

Sama lugu on ka kõne eel tähelepanu äratamisega. Kui on hästi tehtud esinemine, siis see toimub, aga üsna tihti juhtub ka nii, et kuulajad tegelevad kõne alguses oma asjadega (telefon, vestlus, emailid jms) ja nad ei pane tähelegi, et esinemine juba käib. Olen ise olnud esinemisel, kus esineja rääkis tervelt kuus minutit nii, et enamik kuulajaid teda tähelegi ei pannud.

Tähelepanu äratamine on üks sissejuhatuse oluline osa, mistõttu soovitan sul enda jaoks juba eelnevalt mõned erinevad moodused läbi mõelda. Mõtle ka sellele, et see, mis võib väikeses ruumis hästi toimida, ei pruugi suures saalis isegi esimeses reas tulemust anda.

Supp = enesetutvustus

Peale eelrooga järgneb supp. Seda saab üldiselt tihedamalt ja enamasti ka soojalt.

Esinemise mõttes tähendab see seda, et ilmselt algab kaheksa esinemist kümnest klassikalise lausega “Tere! Mina olen…”. Kui supp on kehv, siis esinemise puhul tähendab see pikka ajalootundi teemal “Mina, minu haridus, töö, pere ja muud tegemised.” Eriti hullunud esinejad teevad seda kõike rohkete slaidide saatel.

Enesetutvustus on küll sissejuhatuses tähtis, aga pea alati meeles, et ei ole mõtet pikalt ja laialt seda teha. Kõige olulisemad asjad, mis selle punkti juures välja tuleb tuua on:

  • kuidas sa selle teemaga seotud oled;
  • milline on sinu kogemus selle teemaga seoses;

Aeg-ajalt juhtub, et kõneled teemal, kus kuulajaskonnaks on valdkonna eksperdid. Sellistel puhkudel on ilmselt mõistlik paari lausega oma tausta veidi rohkem tutvustada. Muidu aga proovi mitte alluda ahvatlusele iseendast pikalt ja laialt heietada.

Praad = teemade tutvustus

Praad on asi, mida üldjuhul lõunasöögi ajal kõige suurema tõenäosusega saab. Tõepoolest – on ka erandeid juhul, kui inimene ise prae asemel supi võtab, aga meie räägime hetkel ju üldistatud moel, eks.

Seega – hea praad on selline, mis on mahalakas ja maitsev ning tekitab sööjas hea emotsiooni. Kehv praad on selline, et sa juba selle söömise ajal mõtled “Oeh, kas ma viitsingi seda edasi süüa?”

Sissejuhatuse seisukohalt tähendab “praad” seda, et peale enesetutvustust tuleb üldjuhul järgmine kuldne lause “Ma räägin teile täna…”. Kui see on hästi tehtud, siis viitsid sa edasi kuulata. Kui on kehvasti tehtud, siis hakkad juba mõttes aega lugema.

Pea meeles, et igal kuulajal on taga kuklas küsimus “Aga mis kasu mina sellest saan?”. Seepärast ongi teemasid tutvustades sinu ülesandeks selgeks teha, miks just need konkreetsed teemad sinu esinemises olulised on.

Magustoit = huvi äratamine

Magustoiduga on paraku kahjuks samad lood nagu eelroaga. See tähendab, et üsna tihti sa seda ei saa. Või siis saad, aga pead selle ise juurde ostma.

Samas aga on esinemise kontekstis “magustoit” sinu sissejuhatuse kõige olulisem osa. Sa võid ju ennast ja oma teemasid tutvustada, aga kui sinu sissejuhatuse tulemusena kuulajates ülejäänud esinemise vastu huvi ei teki, siis oled ilmselgelt ja alguses valestardi teinud.

See kõik omakorda aga viib meid tagasi küsimuse juurde, mille ma loo alguses Teelele esitasin. Meenutagem:

Kes keelab magustoitu esimesena ära süüa?

Kui sinu sissejuhatuse peamine eesmärk on huvi äratamine, siis miks kulutad sa seda selleks, et kõigepealt tervitada ning seejärel iseennast ja teemasid tutvustada? Mõtle parem välja erinevad moodused, kuidas sa kohe esimesest hetkest huvi saad äratada. Mooduseid on ju erinevaid (lood, tsitaadid, näited jne.)

Näide 1: Millist raamatut hakkad sa tõenäolisemalt edasi lugema?

Kas sellist mis algab “Jack sündis Berliinis aastal 1961. Tema vanemateks olid sõjaväelane Peter ja kooliõpetaja Josephine.”

Või sellist mis algab lühilausega “Esimene kuul tabas Jacki õlga.”

Olen kindel, et seda viimast, sest siinkohal tekib kohe huvi ja küsimused teemal “Millise sigadusega Jack hakkama sai, et teda tulistati?” ja “Esimene kuul? Järelikult tulistati teda veel…”

Nojah, aga millal ma siis muudest asjadest räägin?

Tõepoolest – ega huvi äratamine ei tähenda, et sa iseendast ja oma teemast rääkima ei pea. Enamasti ikka pead ja seepärast räägidki sa neist mitte esimese asjana vaid peale seda kui oled esimese huvi äratanud.

Näide 2: Milline kõne algus sinus rohkem huvi tekitab?

Kas klassikaline “Tere! Mina olen Janek ja täna ma räägin teile avalikust esinemisest.”

Või hoopis “Inimese aju on suurepärane organ. Ta alustab oma tööd sünni hetkel ja ei peatu oma tegevuses mitte hetkeksi. Välja arvatud siis kui sa oled sellises olukorras nagu mina praegu. See tähendab, et sa pead seisma grupi inimeste ees ja rääkima neile kahe tunni jooksul midagi, mis neile huvi pakub. Tere, mina olen Janek ja ma räägin teile täna…”

Nagu näed, siis kõigepealt tuleb huvi äratamiseks üks väike lugu ja sealt järgmisena muud olulised asjad. Need siin on ainult kaks näidet, mida saad teha selleks, et kohe esimestest hetkedest huvi tekitada. Ja just see peaks sinu sissejuhatuse peamine eesmärk olema.

Kokkuvõtteks

Korraliku sissejuhatuse tegemine nõuab vaeva nägemist. Sa võid ju maailma kiireim mees olla, aga kui sa stardipakult õigel hetkel minema ei saa, siis medalit sa ei võida. Ehk teisisõnu: kui sinu sissejuhatus on igav, lohisev ja ei tekita kuulajates huvi, siis on sul hiljem oma teemaarendusega nende huvi juba palju raskem köita.

Seepärast võta juba ettevalmistuse ajal enda jaoks aega ja mõtle läbi, mida saad sa teha selleks, et kohe esimestest hetkedest kuulajate tähelepanu käita ja huvi äratada.

Ja üleüldse, kes keelab sul magustoitu esimesena ära süüa?

Mis järgmiseks?

Muuseas, järgmine viie praktilise harjutusega esinemiskoolitus toimub juba üsna pea. Ühe päeva jooksul saad kask korda võimaluse teiste ees esineda ja peale esinemist saad koheselt ka tagasisidet selle kohta, mis õnnestus ja mida tulevikus paremini teha saad.

Tekkis huvi? Vaata lisainfot SIIT.

Janek

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kas soovid saada paremaks esinejaks kui need, kes Sind laval olles tüüdanud on?

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link