“Targad inimesed räägivad ideedest. Keskpärased inimesed räägivad asjadest. Väikesed inimesed räägivad teistest inimestest.”
Kõnet üles ehitades peaksid läbi mõtlema, millises stiilis Sa seda esitada tahaksid või millise meetodiga seda üles võiks ehitada. Alljärgnevalt vaatamegi mõningaid peamisi kõnede ülesehitamise meetodeid.
- Kronoloogilises järjekorras edasi antud kõned on sellised, mis on jutustavad, ajaloolised, eluloolised või arenduslikud. Kõik tegevused on siinkohal pandud mingisugusesse kronoloogilisse järjestusse, nt. “Sündis 1977, keskkooli lõpetas 1995. Seejärel läks Tartu ülikooli…”.
- Induktiivset meetodit oleks mõistlik kasutada siis, kui Sa tead, et publik on ilmselgelt sinu vastu. Kuivõrd Sa tahad, et nad vähemalt Sinu argumendid ära kuulaksid, siis kõigepealt ütledki põhjused ja argumendid ning alles siis, mida publikult soovid ja mis on Sinu esinemise eesmärk.
- Deduktiivne meetod on selline, mida enamasti kasutatakse. Kõigepealt ütled Sa publikule, mida neilt ootad ja ülejäänud esinemise jooksul põhjendad ja argumenteerid selle tegevuse kasuks. Põhjus, miks deduktiivne meetod enamasti kasutatav on, seisneb selles, et publikul on kohe algusest peale teada, mida neist saada soovitakse ja seetõttu on neil ka Sinu esinemist lihtsam jälgida.
- Probleemne meetod algab mingisuguse probleemi kirjelduse või analüüsiga. Et see ainult kritiseerimiseks ei jääks ja Sul lihtsam inimesi veenda oleks, siis anna kindlasti hiljem ka omapoolsed võimalikud lahendusvariandid.
- Võrdlev meetod on selline, kus Sinu esinemise käigus võrreldakse sarnaseid või erinevaid asju: nt. Soome ja Rootsi hokikoondised, Ameerika ja Kanada maksusüsteemid, Pärnu ja Tartu ühistranspordi süsteem vms.
- Jutustav meetod sobib eelkõige meeleolukatele kõnedele, mis koosnevad sündmustest ja nende ilmekatest kirjeldamistest. Siinkohal katsu vältida sellist kuiva ja ilmetut jutustamist, väldi klišeesid stiilis: “Teel siia juhtus minuga üks naljakas lugu…” jms.
Pea meeles, et selgelt liigendatud kõne aitab kuulajatel tajuda selle ülesehitust ning seetõttu ka kõne sisu paremini mõista. Sinu esinemine peaks kuulaja jaoks olema nagu üks mõnus sõit mööda korralikku teed. See tähendab seda, et kuulaja teab terve Sinu esinemise vältel, kus Sa oma järjega parasjagu oled, mitmendat punkti oma lubatud teemadest sa parasjagu käsitled jne.
Ära unusta ka seda, et igal kõne osal (sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte) on oma eesmärk, mida tuleb kõne koostamisel silmas pidada.