Kõne osad: Sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte
Kuidas teha sissejuhatus, mis meid kuulama paneb?
PS! Lingid ülejäänud videokursuse osadele leiad lehe alt
Sissejuhatuse eesmärk
Sissejuhatus peab püüdma tähelepanu ja tekitama huvi. Ükskõik, kuidas sa seda ka teed- peaasi, et see on seotud räägitava teemaga, publikuga, sinuga ning positiivse õhkkonna loomisega.
Oluline sissejuhatuse käigus luua sümpaatiasuhe sinu ja publiku vahel.
Sissejuhatuse käigus anna publikule teada, kes sa oled ja miks sa seda kõnet pead. Kõikidel kuulajatel tiksub peas alateadlik küsimus: “Millist kasu mina sinu esinemisest saan?”, seega anna sellele küsimusele ka juba kohe alguses vastus.
Sissejuhatuse käigus kirjelda, millest räägid ning anna ülevaade oma ettekande struktuurist- kui kaua, millised teemad, millal on pausid, millal on esitluse lõpp.
Sissejuhatuse maksimaalne maht võiks olla kuni 10-15% sinu ettekandest. Üldiselt peaks ta aga olema ajaliselt ja sisuliselt proportsioonis. Ei hakka sa ju 8-tunnise koolituse puhul tegema tunniajast sissejuhatust.
Sissejuhatus kirjuta valmis viimasena, sest ainult siis tead, mida sa õigupoolest sisse juhatad. Sel viisil väldid ka seda, et ei luba oma sissejuhatusega midagi sellist, mida sinu kõne tegelikult ei sisaldagi.
Tähelepanu äratajatena võid muuhulgas kasutada nalja, küsimust publikule, mõistatust, jutustust, joonistust tahvlile, paugutajaid, video- või audioklippi jms. Tähelepanu äratajana või tegelikult kõike, mis pähe tuleb, pidades meeles, et senikaua, kuni need sinu teema- ja eesmärgiga kooskõlas on, toimivad need õiges kohas ja hästi läbimõeldult kindlasti.
Teemaarenduse eesmärgiks on teabe või seisukohtade avaldamine. Selle asemel, et pikalt ja mitte millestki rääkida, esita oma põhiväide ja asu varem ettevalmistatud veenvate argumentidega selle tõestamisele.
Argumendid peaksid olema sellised, mis:
aitavad sul kuulajatele otsuse vastuvõtmiseks vajalikku teavet edasi anda;
loovad hea aluse kuulajate seisukohtade muutumisele;
toetavad sinu esitatud väite õigsust.
Vältimaks sattumist demagoogialõksu, pead kindlasti kõiki oma väiteid põhjendama. Vastasel korral kuulajad sind lihtsalt ei usu.
Et publikul sitlust lihtsam jälgida oleks, jaga kogutud materjal alateemadeks. Ka sul endal on seda tehes oluliselt lihtsam rääkida. Pea meeles, et kui esitluses on liiga palju infot või kui kõik laused kannavad olulist tähendust, siis on kuulajatel raske materjalis orienteeruda.
Kokkuvõtte eesmärk
Kas oled sattunud kuulama kõnet, mis algab suurepäraselt, kestab suurepäraselt, aga lõppeb nii järsku, et sa ei saanud arugi, mis sind tabas? Tavaliselt lõppeb see ühe sõnaga:”Kõik!”.
Osad esinejad, kes on suutnud vaeva näha, suudavad seda isegi kolme sõnaga (“See on KÕIK!!!”) teha. Kuidas sulle tundub, kas selline lähenemisviis on õige? Minu arust mitte ja seda alljärgnevatel põhjustel:
Kokkuvõtte peamiseks eesmärk on lühidalt ja selgelt välja tuua see, mis sinu esinemisest eelkõige meelde peaks jääma
Samuti on eesmärgiks kõige olulisema üldistamine, mõne lausega kokku võtmine, peamise idee kordamine ning unustamatu mulje jätmine. Seetõttu pead korraliku kokkuvõtte tegemise juures sama suurt vaeva nägema kui sissejuhatuse juures.
Veel hullem, kui lühike ja äkiline lõpp, on pikk ja lohisev kokkuvõte. See tekitab kuulajates tunde, et “see vist ei lõppe iialgi”. Oled Sa näinud filmi “Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek”?. Mina, kes ma selle filmi suurem asi fänn ei ole, ei jõudnud ära oodata, millal see viimane tund läbi saab kuna viimase 2,5 tunni jooksul olid: head võitnud, halvad karistada saanud jne. Sellest hoolimata venitati ja venitati seda filmi veel tunni jagu. Oleks ta lõppenud 2h 25min pealt, arvaksin ma siiani, et tegu oli hea filmiga. Praegu aga…