Mida teha auditooriumis istuva ninatargaga?

Ninatarga tunned sa ka üsna kähku ära kuna on veendunud, et tema on ainuke inimene selles saalis, kes üldse midagi asjast teab. Seega annab ta sellest ka valjuhäälselt märku. Esineja seisukohalt on üsna kehv lugu, kui keegi sind pidevalt häirida üritab. Ja kindel on, et ninatark seda ka teeb.

Ninatarga ainukeseks eesmärgiks on olukorda häirida

Muuseas – ta ise ei arva, et see tema eesmärgiks on, aga sina ja ülejäänud kuulajad saavad sellest sedaviisi aru. Ta ei kuula sinu sõnumi tervikut vaid keskendub üksikutele osadele.

Ta segab sinu esinemist lausetega stiilis “See, mis te räägite on ju tore ja südantliigutav, aga mina arvan, et….”. Tema küsimused ei ole lühidad ega konkreetsed vaid vastupidi: kui ta küsimust esitab, siis näeb see välja nagu kõne. Sa küsid, kes see kuulaja on? Saa tuttavaks, tegu on ninatargaga.

 Aga mida selle nupumehega seal saalis siis peale hakata? Alljärgnevalt mõned head nipid, mida teha:

Ninatargaga ei ole mõtet vaielda

On üks tore ütlus “Ära kunagi maadle seaga. Te mõlemad saate poriseks, aga tema on ainuke, kes seda naudib.” Avaliku esinemise seisukohast tähendab see seda, et ükskõik, kuidas see väitlus ninatargaga ka ei lõppeks, sina kaotad sellest igal juhul.

Esiteks, kulutad sa oma esinemise aega sellele, et tavaliselt mingisuguse tühise nüansi üle vaielda. Teiseks, üldjuhul jääb ülejäänud kuulajaskonnale mulje, et ninatargal on õigus.

Seega minu soovitus: lõpeta vaidlemine ja tee viisakalt naeratades ettepanek “Ma näen, et see on teema, mille üle võiks pikemalt arutada. Kuivõrd meie ajakava e võimalda hetkel sel teemal pikemalt peatuda, siis teen ettepaneku, et võiksime seda vahetunnis (või peale esinemise lõppu) lähemalt arutada”. Ma olen seda nippi korduvalt kasutanud ja mis sa arvad, kui mitu inimest on tulnud hiljem, et edasi vaielda?

Ära mine närvi

Niipea, kui sa närvi lähed, saab ninatark enda jaoks puntki kirja ja ka ülejäänud publikule saadad sellega negatiivse sõnumi. Nemad näevad sel juhul ju ainult seda, et “esineja läks küsimus peale närvi”

Katsu ninatarga küsimuste taha näha

See tähendab seda, et proovi aru saada, mis talle tegelikult muret valmistab. Kui selle ära tabad ja tema nö “probleemi” lahendad, siis võib juhtuda, et ta rahuneb maha.

Kaasa ülejäänud publikut

Küsi nende käest, mida nemad antud küsimusest või “probleemist” arvavad. Olen üsna mitu korda tähele pannud, et kui ninatark kipub liiale oma vaidlemisega minema, siis panevad ülejäänud inimesed ta paika.

Sellest aasta ühet kevadisest loengust nt mäletan, et kui üks noormehest ninatark loengut häirima kippus, siis ma ei pidanud ise mitte midagi tegema kuna ülejäänud kursusekaaslased ütlesid talle konkreetselt “Kuule, Joel- lõpeta see mõttetu targutamine ära. Kui sa kuulata ei taha, siis mine minema ja ära häiri teisi” Mida tegi selle peale ninatark? Tõmbus näost punaseks ja läks vahetunni ajal minema.

Ära muutu isiklikuks ja väldi solvanguid

Olen näinud, kuidas mõni esineja muutub kohe isiklikuks, kui keegi midagi küsib. See ei pruugi isegi ninatark olla, aga miskipärast võtab esineja küsimust kuidagi isiklikult ja seetõttu läheb asi käest ära. Niipea, kui sa isiklikuks lähed ja solvanguid pilduma hakkad, on publik sinu jaoks kadunud

Ironiseerimisega ole ettevaatlik

Sõbralik Iroonia on hea relv, et mõnikord kedagi korrale kutsuda, aga sellega tuleb ka piiri pidada. Kui sa pidevalt ironiseerid (eriti, kui see kellegi kuulaja kulul käib), siis isegi kui see alguses vaimukalt mõjub, muutub see mõne aja pärast tüütuks.

Kokkuvõtteks

Ninatarku ei ole tavaliselt palju ja enamasti on nad sellised, kes alguses sind ehk testivad ja kui sa näitad, et oled enesekindel ja sõbralik, siis jtavad nad su rahule. Kui aga ise lähed närvi ja lased olukorral üle pea kasvada, oled igal juhul kaotanud.

Mõtle, kas sa tahad, et loengusaalis valitseks win-win olukord või hoopistükkis loose-loose-win olukord, kus kaotajateks poolteks oled sina ja kuulajad, võitjaks pooleks ninatark.

Soovitan lugeda ka lugu: 7 pöialpoissi ehk kuulajaskonna välimääraja

Janek

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

7 thoughts on “Mida teha auditooriumis istuva ninatargaga?

  1. Täiesti nõus. Ja paraku tuleb tunnistada, et selliseid esinejaid, kellel on täiesti ükskõik (või on nad lihtsalt pimedad), mismoodi publik tema esinemist vastu võtavad. Ometigi kehtib ju igas eluvaldkonnas lihtne tõde “Tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehtaks”. Avaliku esinemise tähenduses “Kõik, mida sa seal ees teed, tuleb sulle ringiga tagasi. Kui tahad oma esinemist kihva keerata, siis ole ülbe, saviinimene, ära mitte midagi ette valmista ja näed, kuidas publik sinule smaaga vastab!” 8)

  2. On ka veel see variant, et esineja on küündimatu. Kõik kirjeldatud olukorrad võivad siis täitsa vabalt juhtuda ka ilma igasuguste ninatarkadeta.

  3. Parim lahendus ongi see kui tekib win-win olukord. Kolmas win tekib sellest, et ka ülejäänud kuulajatele võib sealt midagi asjalikku välja kooruda. ;-)

  4. Piisab sellest, kui omad piisavalt taustateadmisi, et aru saada, kas räägitav jutt ka õige on- siis saad ju ise ka aru, kas tasub kaasa targutada või mitte. Ja kui taustateadmisi ei ole, siis enesekindlat nägu tasub alati teha ka siis kui ise räägitavas väga kindel ei ole.
    Mõtle näiteks petturite peale- kui nad ebakindlalt ja närviliselt ajaksid sulle seda jama, mida nad ajavad, kuipaljud inimesed siis ikka pettuse ohvriks langeks, eks? Aga vastupidi- need tüübid räägivad sulle täpselt seda, mida sa kuulda tahad. “Soovite et valge oleks must? Milles küsimus! Ah ei, soovite et valge oleks punane. Vabandust jah, ma seda mõtlesingi!” 8)

  5. ma olen kasutanud seda varianti, et pannud ninatarga enda kasuks “tööle”, s.t. kuulanud ta viisakalt ära.

    kui ninatark segast peksab, siis tasub viisakas ärakuulamine ning täpsustavate küsimuste esitamine (“kas ma sain teie mõttest õigesti aru, et…”) selleni, et tüüp räägib end ise puntrasse, taipab seda varem või hiljem, ning jääb vait.

    vahel ütleb ninatark tõesti midagi tarka, siis saab seda serveerida: “ohoo, selle peale pole varem tulnudki – aitäh… kuulsite teised ka kõik? see oli praegu väärtuslik info”. sellise asja peale keskmine ninatark üldiselt sulab ära ja hakkab kergelt kuldselt kumama ning on ülejäänud aja vait või siis räägibki ainult asjalikke kommentaare. lühidalt – ta suhtumine muutub positiivseks.

    kasulik ka seetõttu, et ülejäänud publikki muutub elavamaks ja kontaktsemaks.

    win-win :)

  6. no seda ma ju ütl… okei – mõtlesingi, kui ütlesin, et ninatark vahel asjalikku juttu räägib ning et ma siis ka publikule üle rõhutan, et asi on vajalik. ja eriti mõtlesin ma seda sellega, et ninatark enda kasuks “tööle” panna.

    mul üks väga tore ettekanne (mille teemat väga kindlalt ei vallanud) kunagi üle elatud nii, et üks ninatark seletas kõik selle osa kuulajatele ära, mida ma ei teadnud. laisa inimese viis küsimuste-vastuste voorust läbi saada, kui küsimustele vastata ei oska :P

    sellisel puhul on võti ohjade enda käes hoidmises, sest kuna ninatark on tavaliselt väga aktiivne, võib kergesti tekkida mulje “ettekandja on loll” (mida ma antud juhul oligi, aga ega teised pea teadma). aga seda saab ka keerata muljeks “ettekandja rääkis kõike seda tarka juttu”.

    kusjuures ma täpselt ei teagi, MIDA selleks ohjade enda käes hoidmiseks ja samal ajal laisklemiseks täpselt teha. see lihtsalt tuleb vahel välja.

    aga sa ehk oskad seletada.

Comments are closed.

Kõige olulisemad esinemise põhitõed, mida teadma pead

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link