Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks
Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika
Paar aastat tagasi kirjutasin ma sarnase loo, aga siis keskendusin esinemishirmuga seotud Murphy seadustele. Täna võtan selle teema terve kõne ettevalmistuse või kõne pidamise kontekstis uuesti lähema vaatluse alla.
Neile, kes veel ei ole kuulnud, siis see siin on kuulsaim Murphy seadus. Esinemise kontekstis töötleb selle seadusega sind eelkõige sinu pea, mis enne esinemist üritab endale juba eos selgeks teha, et “niikuinii läheb midagi kehvasti.” Eriti paanilised tüübid on leidnud veel ka Gattuso laienduse sellele seadusele, mis ütleb “Miski pole eales nii halb, et ei saaks halvemaks minna.”
Kui sa ennast ise juba eelnevalt läbi kukkumisele häälestad, siis miks peaks sul esinemine kenasti välja tulema? Nii et võta rahulikult ja keskendu järgmisele seadusele siin all.
Enamasti on asjad oluliselt paremas seisus ka sa ise arvad olevat. See, et sina mingil hetkel kokutad või midagi rääkimata jätad, on enamasti ainult sinule teada. Ausalt – enamik kuulajaist ei saa tavaliselt arugi, et sa ei julge suure esinemishirmu tõttu laualt isegi veeklaasi võtta, sest kardad sealt paar tilka maha loksutada.
Kui teed mõne ilmselge vea, siis viska enda kulul väike nali ja inimesed annavad sulle andeks. Ja üleüldse on nii, et väikesed viperused käivad asja juurde. Sinu asi on neid mitte üle dramatiseerida ja neile mitte väga palju tähelepanu osutada.
Oled sa kohanud tüüpe, kes soovivad esinemise ajal videoklippe näidata, aga ei saa hakkama? Küll ei tööta kõlarid, küll ei avane video…Või siis saabub sinu Suur Juht ja Vaimne Õpetaja oma mälupulgaga, mis millegipärast siin arvutis ei avane…
Navat, enamikku neist probleemidest on võimalik vältida. Lihtsalt valmista end korralikult ette ja tule esinemispaika varem kohale. Justnimelt – tuled varem kohale ja paned kõik oma käe ja jala järgi valmis. Ja kui vaja, siis lülitad ka kõlarid sisse.
Kellel vähegi esinemiskogemust on teab seda tunnet kui ühel hetkel valitseb sinu peas tühjus ja ainuke selge küsimusena sinu peas kõlab “Millest ma rääkima pidin?”. Või juhtub see, et korraks läheb järg käest ja sulle tundub, et paus on kestnud juba tunde. Nii annamegi me segaduses olles mõmisedes või häälitsedes (“eee…”, “ääää…”, “mmmm…”) või vabandades kuulajatele sõnumi teemal “Seal on vist mingi jama.”
Kui sa järgmisel korral sellise olukorra otsa komistad, siis pea meeles, et paus sinu peas on tundide pikkune, aga kuulajate jaoks on see ainult mõni sekund pikk. Seega ei tasu neid hetki suvaliselt täis mõmiseda. Võta aeg rahulikult maha, leia oma märkmetest järg kätte ja liigu edasi.
“Oeh, aga äkki nad esitavad mulle küsimuse, millele ma vastata ei oska” on mõte, mis paljudele esinemisega seoses tuska teeb. AGA: kas sa üldse peaksid oskama kõikidele küsimustele vastata? Kas üldse keegi on selleks võimeline?
See, et sa aeg-ajalt ei oska käigu mingisugusele küsimisele vastust anda, on üsna tavapärane. Tunnista, et hetkel jääd vastuse võlgu ja seejärel küsi publikutl, ask keegi oskab seda kerkinud probleemi kommenteerida. Mõnikord juhtub, et juba keegi kuulajates oskab sellele küsimuse ära vastata. Kui sellist inimest ei leidu, siis luba, et uurid välja ja annad teada. NB! Sa pead kindlasti seda lubadust ka pidama.
Kui aga publiku hulgas on ninatarku, siis nendega tegelemise juhise leiad siit.
Sa lähed koju ja tead, et midagi läks kehvasti. Kuidas sellega toime tulla? Muidugi, korraldajad olid lollid – kohale pidi tulema 40 inimest, aga sulle eraldati ruum, kuhu mahtus ainult 20. Ja kuulajad olid ka lollid – sina rääkisid neile, et vaimse retardatsiooniga persoon saab füüsiliselt mõjutatud ka sakraalsetes institutsioonides, aga nemad ei saanud sellest keerulisest jutust midagi aru…
Ebaõnnestumine ei tohiks olla midagi, mis sind kiirteena stressi juhatab. Ebaõnnestumine on midagi, millest sa eelkõige õppida saad.Peale kehva sooritust mõtlegi, mida sa tulevikus paremini saad teha.
Näide: ehk on mõistlik “vaimse retardatsiooniga persooni…” asemel öelda lihtsas eesti keeles, et “Loll saab kirikus ka peksa!”. Nii saad sina aru, millest jutt on ja mis veel eriti äge – kuulajad saavad ka aru.
See Murphy seaduse lisa annab sulle aimu, et võiksid alati teiste inimeste eksimustest õppida. Vaata alati, mida teised inimesed esinemise ajal teevad ja kui näed tõeliselt halba esitlust, siis juba oma kõne ettevalmistuse käigus mõtle, kuidas sa neid vigu vältida saad.
Samas, mõnikord juhtub, et näed ka tõeliselt häid esinemisi. Sellistel puhkudel ära piirdu ainult mõttega “Oi, see oli vinge!” vaid mõtle, mida see esineja tegi selleks, et sa nii arvaksid. Ja nüüd mõtle kuidas sa neidsamu nippe omaenda esinemises kasutada saad.
Esinemishirm on oma olemuses suures osas ettekujutlusvõimest tingitud hirm. Meie peas on asjad alati suuremad ja keerulisemad kui nad tegelikult on. Üks oluline asi, mida esinemisega seoses ikka meeles peaksid pidama, on tõsiasi, et enamasti ei soovi kuulajad sinu ebaõnnestumist. Kui sinul läheb kehvasti, siis kulutavad ju ka nemad oma aega. Seega – esinemine saab olema just nii hea kui sa selle enda peas valmis mõtled.
Edu sulle!
NB! O’Toole’i kommentaar Murphy seadusele “Murphy oli optimist.” 😉
