Avalik esinemine Skype, Zoom vms vahendite abil

Aeg-ajalt pead sa esinema olukorras, kus terve esinemine tuleb ette kanda ekraani ees inimestele, kes asuvad teises linna- või riigi otsas ja vaatavad sind kas Zoomi või Skype vahendusel. Võib juhtuda, et sa ise ei näe oma ekraanilt mitte ühtegi osalejat, mistõttu jääb mulje nagu räägiksid iseendale. Tagasisidet on raske saada ja otsesuhtlus publikuga on raskendatud.

Seetõttu vaatame selles postituses lähemalt seda, kuidas taoliste esinemistega edukalt toime tulla.

Veendu, et sa tehnika ja tarkvaraga hakkama saad

Eeldamine on kõikide käkkikeeramiste ema. Seega, kui sa ei ole 100% kindel, kuidas sinu vahendid töötavad, siis juba enne esinemist veendu, et sa tead, mida üks või teine nupp teeb.

Kui sa teed seda esimest korda ja tehnikat veel eriti ei tunne, siis ära sellega tutvumist viimasele minutile jäta vaid leia inimene, kes sind aitab. Löö Youtube otsingusse näiteks “How to use Zoom for meetings” vms ja sa saad kümneid juhiseid, mis sind edasi aitavad.

Täiendav lugemine: Peamised probleemid, mis tehnikat kasutades ette tulevad

Vaata, et sinu seljatagune oleks korras

Sellega mõtlen ma eelkõige seda, et kui sinu selja taga ei tohiks olla segadust või midagi, mis jutult tähelepanu eemale juhib. Vastasel juhul istuvad inimesed ekraani ees ja sinu vaatamise asemel mõtisklevad, mida see veider aktimaal seal seinal sümboliseerida võiks.

Kui võimalik, siis proovi oma selja taha leida mingisugune neutraalne taust, mida keegi tähelegi ei pane.

Valgustus peab olema korras

Olen näinud esinejaid, kes kaamera ees esinedes ei ole viitsinud valgusega vaeva näha. Peamised vead, mida siinkohal tehakse:

  • valgustus on selja taga, mistõttu sinu nägu on varjus või lausa pimedas
  • valgustus on ebaühtlane. Näiteks tuleb valgus ainult paremalt poolt, mis jätab sinu vasaku poole varju ja moonutab sinu nägu
  • valgus näitab otse kaamerasse, mis tähendab, et sind ei ole näha
  • valgus on sätitud sellise nurga alla, et see peegeldab sinu prillidelt nii kõvasti vastu, et silmi ei ole näha

Seetõttu oleks mõistlik enne oma esinemist valgus paika panna nii, et sa oled kenasti näha ja prillidelt ei peegelda midagi. Seda saad testida nii, et peale valgustuse paika seadmist paned oma kaamera salvestama ja pärast vaatad üle, kuidas see ekraanilt välja paistab. Nii saad vajaduse korral valgustus kohendada.

Hangi omale korralik mikrofon

Veebikaamerata mikrofonid ei ole just suuremad asjad. Lisaks sellele, et nende heli on tavaliselt halb (kaja, ragin jms) lasevad nad kõiksugu taustamüral eetrisse minna.

Seetõttu hangi endale üks korralik mikrofon, mis ainult sinu hääle eetrisse laseb ja samas taustamüra summutab.

Lisalugemist: Peamised vead, mis mikrofoni kasutamisel ette võivad tulla

Kasuta vähemalt kahte kuvarit

Kahe kuvari kasutamise peamine pluss seisneb selles, et ühel neist on sinu kuulajad ja teisel sinu märkmed ja need asjad, mida sa oma ekraanil jagad.

Harjuta vahendite kasutamist

Kuivõrd arvutid on erinevad ja kasutatavad programmid on erinevad, siis harjuta nende kasutamist. Ei ole midagi hullemat esinejast, kes keset veebiseminari huupi mingitele nuppudele vajutama hakkab või kuulajate poole küsimusega “Kas keegi oskab mind aidata küsimusega kuidas see või teine asi siin töötab?” pöördub.

Sa pead oma vahendeid tundma nii hästi, et kui nendega midagi juhtuma peaks, siis sa tead, mida edasi teha.

Veelgi parem mõte on see kui sa oma paari pereliikme või sõbraga selle eelnevalt läbi mängid. Lase neil selle Zoomi või Skype kohakesega liituda ja kõiki seal olevaid vahendeid kasutada. Näiteks:

  • lase neil sinu esinemise ajal vestlusakendesse kirjutada
  • testi, kuidas küsitluste tegemine ja neile vastamine toimib
  • esine nii, et kuulajate kaamerad ja mikrofonid ei tööta
  • nüüd testi nii, et kaamerad ja mikrofonid töötavad
  • lase enda toimetamisele ja välja nägemisele tagasisidet anda

Mõtle läbi oma varuplaan(id)

Sõjaväelased teavad, et ükskõik kui hea sinu plaan ka ei oleks, siis tihti kipub kõik peale esimest püssipauku kiiva kiskuma või planeeritus teisiti toimuma. Seetõttu pead sa juba enne esinemist endale esitama küsimuse “Mida ma teen siis kui…”

Mida ma teen siis kui:

  • … vestlusaknad või kommentaariumid ei tööta ja ma ei näe nende sõnumeid (võimalik lahendus: lase küsimused emailile saata)
  • …. mul jääb aega liiga palju üle
  • … kaamera ei tööta, aga hääl on
  • … kaamera töötab, aga häält ei ole
  • … mingi muu tehnikast tingitud tõrge esineb
  • … eelnevatest punktidest tingituna ma jään ajahätta

Mida rohkematele küsimustele sa vastused valmis paned, seda keerulisem on sind üllatada.

Lisalugemist: Varuplaani koostamise juhend

Saada oma materjal juba varakult laiali

Millegipärast on paljudel esinejatel mulje, et “kui ma saadan oma materjali varakult laiali, siis mind ei kuulata”. Selge see, et kui sinu materjal on tüüpiline “Tapan teid PowerPointiga” esitlus, mis sisaldab laustekstina tervet konspekti ja sa peale maha lugemise midagi olulist juurde ei räägi, siis pole sinu kuulamisel ka suuremat mõtet.

Kui sinu materjal on aga selline, et kuulajad saavad peamise sealt kätte ja sinu esinemine lisab sellele lisaväärtust ja täiendavat infot, siis aitab eelnev materjalide saatmine sind tublisti. Eriti olukorras, kus esinemise ajal sinu enda PowerPoint ei toimi või mingid muud tehnilised probleemid päevavalgele tulevad.

Laias laastus on ikkagi nii, et 95% osalejatest ei viitsi enne sinu esinemist materjalidesse süveneda. Kui sa aga saadad neile juba eelnevalt oma töölehed, materjalid jms, mida esitluse ajal kasutad, siis on sul neile ka esinemise ajal oluliselt lihtsam viidata.

Mis veel eriti hea on see, et paljud annavad sulle mõttes plusspunkti juba selle eest, et sa enne oma esinemist nendega suhtled ja väärtust pakud. Eelnevalt ühendust võttes annad sa signaali, et sa võtad oma esinemist tõsiselt ja soovid ka kuulajatele head sisu edasi anda.

Lisalugemist: Millal on õige aeg kuulajatele materjale jagada?

Kolm kuulajate gruppi

Nii nagu tavapärase esinemise juures, nii ka veebiesinemise puhul jagunevad kuulajad kolme gruppi.

  1. Need, keda sinu jutt ei huvita. Seega veedavad nad aega kas oma telefoni või muude vahendite saatel ja üritavad selle “aja kuidagi mööda saata”
  2. Need, kellele sinu jutt veidi korda läheb. Nad ei ole sinu suurimad fännid ega ei pruugi ka aktiivsed olla, aga teatud määral läheb sinu esinemine neile korda ja seega nad sind enamasti ka kuulavad.
  3. Need, kellele sinu jutt väga korda läheb. Kõige aktiivsem grupp, kes esitab küsimusi, elab kaasa ja räägib omapoolseid lugusid.

Gruppide suuruse jagunemist on raske määrata ja see sõltub paljuski räägitavast teemast, esinemise olukorras ja esinejast endast. Häda on aga selles, et veebi teel esinedes on visuaalselt neid gruppe raske eristada ja seda eriti olukorras, kus kaamerad on välja lülitatud või osalejaid on palju.

Sellest hoolimata pead sa tegema oma parima, et kõiki osapooli kuulama panna. Üks moodus neis juba eelnevalt huvi tekitada on eelnevalt mainitud punktis nimetatud materjalide saatmine enne esinemist.

Ära unusta, et mitteverbaalne suhtlus on oluline

Peamine põhjus, miks inimesed veebis esineda kardavad on sama, mis klassis. St nad kardavad välja näha veidrad, eksida jne. Seepärast on nad ka kaamera ees tikksirgelt ja jäigalt ning räägivad monotoonselt.

Nii juhtubki, et esineja on kaamera ees tardunud olekus ja ainuke asi, mis liigub, on tema suu. Selle asemel, et liikumatult kaamera ees olla, liigu nii nagu sa tavaliselt sõpradega üle veebi suheldes seda teed. Jah, see ei tähenda ringi tammumist ja muid veidraid asju vaid kaamera ees esinedes tähendab see eelkõige:

  • oma pea liigutamist,
  • näoilmete kasutamist
  • mõõdukate žestide kasutamist
  • aeg-ajalt ettepoole nõjatumist
  • naeratamist ja loomuliku tooni kasutamist

Pea meeles, et erinevalt ruumi ees esinemisest ei saa sa oma keha kasutada, mistõttu pead veelgi ilmekamalt rääkima. Samas aga julgustan sind ka kaamera ees esinedes tublisti kehakeelt kasutama.

Miks? Isegi kui sa oled suures plaanis ja sinu žestikuleerimist ei ole näha, annab see jutule hoogu juurde, paneb keha liikuma ja annab ka häälele variatsioone (st sa ei ole liialt monotoonne).

Pane aga tähele, et erinevalt ette nõjatumisest on toolileenile nõjatumine halb mõte. Esiteks näed sa veider välja ja teiseks – selliselt on ka mõjusalt rääkimine palju raskem.

Vaata kaamerasse ja väldi pidevat mujale vaatamist

Kaamera ees esinedes pead tähele panema seda, et distants sinu ja kaamera vahel on lühike, mistõttu kaamerasilmast mööda vaatamine tekitab olukorra, kus kuulajale jääb mulje, et sa vaatad temast mööda.

Jah, sa ei saa ju kogu aeg üksisilmi kaamerasilma vaadata ning aeg-ajalt pead ka oma märkmeid vaatama. See on täiesti loomulik. Mis aga ei ole loomulik on see, kui su silmad uitavad ringi või on pidevalt kusagil mujal. Peamine viga ongi see, et vaadatakse kaamerasilma asemel ekraani, mis tekitab taaskord mulje, et sa vaatad kuulajast mööda.

Kaamera pane silmade kõrgusele

Kui su kaamera on silmadega võrreldes liialt kõrgel, siis oled sunnitud alt üles vaatama. Kui sinu kaamera aga on liiga all (nt telefoni kaamera laual), siis tekib kuulajatel tunne, et vaatad neile ülevalt alla.

Seega on kõige parem see kui saad oma kaamera asetada silmade kõrgusele. Nii on endal hea sinna vaadata ja kuulajatel on mulje, et sa vaatad neile otse silma sisse.

Ära karda märkmeid kasutada

Mitte keegi sinu kuulajates ei eelda, et sa terve oma jutu pähe õpiksid ja seda nagu luuletust ette kannaksid. Seega tee omale korralikud märkmed, mis sind igal ajahetkel edasi aitavad.

Märkmeid võid laual hoida, käes hoida… Ühesõnaga, hoia neid kus iganes, peaasi, et sul neid mugav kasutada oleks. Küll aga pead vältima seda, et sa enamiku ajast ninapidi oma märkmetes oled.

Pea ka meeles, et kui sa meile lihtsalt oma teksti ette lugema hakkad, siis võiksid meie kõigi aega säästa ja oma teksti meile emailile saata.

Lisalugemist: Peamised vead, mida märkmeid kasutades tehakse

Kaasa kuulajaid interaktiivsete vahendite abil

Näide: Kui sinu kasutatav tarkvara võimaldab küsitluste vms tegemist, siis kasuta neid julgelt ja kommenteeri tulemusi. Sellest on vähe abi kui sa ütled “Ahah, enamik kuulajatest arvab, et…”

Arutle selle üle, miks osad arvasid nii ja teised naa ja sellest võid ühe toreda vestlusringi saada.

Seda, kuidas näiteks Zoomis küsitlusi korraldada, näed sellest videost

Kui võimalik, siis lase osalejatel oma kaamera ja mikrofon tööle panna

Sellisel moel on inimestel lihtsam vahetult suhelda ja ei teki seda tunnet, et sa üksi räägid ja sa isegi ei tea, kas kedagi enam liinil on.

Kui kaamerad töötavad, siis saad oma sõnumile vähemalt mingisugustki tagasisidet (noogutused, ringi vahtimised, magamine jne). Igaks juhuks küll hoiatan, et kui kaamerad ja mikrofonid on kõigil sees, siis teatud oludes võib see sulle kätte maksta.

Näide: Kellegi osaleja taustal toimub midagi veidrat, mis sinu tähelepanu kõrvale juhib (osaleja aluspükstes ja karvase õllekõhuga abikaasa).

Kaasa kuulajaid rohkete küsimustega

Kusagil ruumis inimeste ees esinedes on nende tähelepanu žestide, liikumise jms abil palju lihtsam köita kui kaamera ees olles. Seetõttu soovitan iga veidikese aja järel oma kuulajaid küsimusi esitades kaasata.

  • Esita kontrollküsimusi
  • Esita küsimusi, mis panevad kuulajad arvamust avaldama
  • Esita küsimusi, mis võivad vastuolulisi reaktsioone tekitada, st saad sellest arutelu teha

Küsimusi esitades pöördu nimeliselt kellegi poole

Kui sa esitad klassikalise küsimuse “Kas kellelegi on tekkinud küsimusi?”, siis ole valmis selleks, et mitte keegi ei küsi. Seega peaksid sa siit järgmise etapina nimeliselt ise oma kuulajate poole pöörduma ja neid kaasama.

Mida rohkem sa oma kuulajate poole nimeliselt pöördud, seda lihtsam on sul nendega kontakti hoida.

Näide: “Mati, kuidas sulle tundub…?” või “Madis, mida sina arvad sellest kui…” Nii on osalejad “sunnitud” rääkima ja kaasa mõtlema. Sina saad aga tagasisidet selle kohta, kuidas sinu sõnum kohale on jõudnud.

Kui võimalik, siis esine püsi seistes

Sellisel moel esinedes on sul endal lihtsam žestikuleerida ja sõnumile jõulisust juurde anda. Lisaks näeb see ka rohkem esinemise moodi välja.

Kui sa esined püsti seistes, siis üldjuhul on sul ka lihtsam hingata, mis omakorda võimaldab esinemisärevusest paremini üle saada.

Kokkuvõte

Zoomi, Skype jms veebiprogrammide kaudu esinemine on nagu iga teine esinemine, milles peamine rõhk on sellel, kui hästi sa oma sõnumit edasi suudad anda. Sa võid olla maailma kõige parem Skype spetsialist, aga kui sõnum on kasin ja kehvasti edasi antud, siis kasu sellest ei ole.

Samas sa võid olla maailma parim esineja, aga kui sa tehnoloogiat ei tunne, siis pool sinu sõnumist läheb ainuüksi selle nahka. Seetõttu vaata seda peatükki kui oma kohustuslikku “pean üle vaatama” nimekirja iga kord enne kui sa veebi teel esinema hakkad.

Vaata ka neid postitusi

Esinemishirmuga tegelemine

Kas on oluline, mida kuulajad sinust arvavad?

Esineja valmistub lavale tulema ja tema peast käivad läbi kõiksugu õudsad mõtted. “Mis saab siis kui ma neile ei meeldi?”, “Appikene, aga kui ma peaksin ebaõnnestuma!”, “Oeh, niikuinii ei taha nad mind kuulata”. Olen tähele…
Loe edasi »
Veenmiskõne

Veenmiskõne on nagu esimene kohting

Veenmiskõne eesmärk ei ole olla erapooletu. Vastupidi- sinu eesmärk on oma veenmiskõnet pidades panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. Ühepoolsed argumendid vs kahepoolsed argumendid Oma koolitustel esitan ma kuulajatele alati küsimuse:…
Loe edasi »