Esineja seisukohalt: Grafoprojektor on saatanast

Enne veel, kui laiadesse esinejate puhul massidesse jõudis stiil “Tapan teid PowerPointiga”, oli nö “turuliidriks” grafoprojektor. Neile teadmiseks, kellele see sõna esiotsa midagi ei ütle – tegu on masinaga, mille abil esinejad suurtes kogustes kilesid oma loengutes seina peale manavad.

Tänapäeval võiks ju mõelda, et mitte keegi sellise masinaga enam koostööd ei tee, aga võta näpust. Aeg-ajalt satud sa ikka esinemistele, kus tegu on vana kooli tegelasega, kes arvutit ehk väga ei tunne, aga nn “kilemasinaga” vägagi sina peal on.

Säärtastel esinemistel juhtub “kilemasinaga” paljugi sellist, mis kuulajaid tüütab, väsitab või sõnumit kohale ei vii. Seega toon välja peamised apsakad, mis grafoprojektoriga juhtuvad

Kile on tagurpidi

Esineja toimetab ja toimetab seal ees, jutt sujub ka päris hästi kui järsku peale kuuendat minutit keegi julgematest kuulajatest ütleb: “Vabandage, aga kile on tagurpidi!” Esineja ehmub, jutt takerdub korraks ja siis tormab ta kilet kohendama. Sagedased on ka olukorrad, kus kilemeister on seljaga kuulajate poole ja pidevalt seinale vaadates (ja samal ajal midagi kogeledes seletades) üritab kilet õigele kõrgusele seada.

Copy-paste lausteksti täis kiled

Grafoprojektor on laiskvorstidele tänuväärne masin. Miks? Vaata, kui näiteks PowerPointiga pead sa jändama ja klaarima, et tekst slaidile ära mahuks, siis kilemasinaga seda muret ju ei ole. Võta oma tavapärases 12pt kirjas lausteksti täis konspekt, mine paljundusmasina juurde ja vajuta “Start” nuppu- väljatulevad kiled on täpselt samasugused. Kui nüüd kilesid näitama hakkad, siis oma ignorantsuses ei saa sa ise ehk arugi kuulajatepoolsest probleemist. Nimelt: kiri on liiga väike ja mitte midagi ei ole näha, rääkimata sellest, et laustekst ekraanil on alati väsitav.

Grafoprojektor on ees ja sega vaatamist

Paljud ruumid on sellised, kus grafoprojektor on tavalise laua peal. See tekitab olukorra, kus projektori ülemine, peegliga osa, on nagu torn kuulajate silmade ees ja sellest lähtuvalt ei ole ka suurt midagi näha. Osad kuulajad hakkavad end seetõttu vasakule ja paremale kallutama. Seda märki tõlgendavad mõned esinejad eriti kummaliselt- nad arvavad, et kuulajad elavad nende esinemisele nii kenasti kaasa.

Pilt on kas liialt madalal või otsapidi laes

Kui projektor on valel kõrgusel või ekraani suhtes valel kaugusel, siis võib juhtuda, et kuvatav pilt läheb liialt madalale. Tavaliselt lahendatakse seda probleemi nii, et kilesid liigutatakse paari rea kaupa üles. Mida aga paljud oodata ei oska, on olukord, kus ca. poole kile pealt, mis üle serva on, ülejäänud kile põgeneb masina pealt.

Võib ka juhtuda, et projektori pilt on liialt kõrgel, mistõttu avastad pool kuvatavat pilti laes.

Kiled on nummerdamata, mistõttu on esinejal kilede vahetamisel pidev segadus

Mäletan oma ülikooliajast üht kvaliteedijuhtimise õppejõudu, kelle aine maht oli kolm ainepunkti. Meie kursus arvas peale loenguid “Kahe ainepunktiga oleks kenasti hakkama saanud kuna meile tundus, et tervelt ühe ainepunkti jagu kulus tal õigete kilede leidmiseks”.

Probleem oli selles, et õppejõul kiled olid nummerdamata või omavahel segamini, mis omakorda tekitas olukorra, kus peale ühe kile selgitamist kulus ca minut, et järgmist sellest üüratust kilepakist üles leida.
Eriti vana kooli tegelased ei vaevu oma kilesid uuendama, mistõttu on nende pealt raske üldse midagi välja lugeda: kiled on kulunud või mis eriti hull- näpujälgi täis.

Seega kokkuvõtteks: Grafoprojektor ON saatanast!

Kõik eelpool kirjeldatu on mind juba aastaid tagasi veennud, et kilemasin oli ilmselt suurepärane tööriist veel umbes 10 aastat tagasi. Tänapäeval aga võime selle rahulikult jätta sinna, kus tema koht on- ajaloo hämarusse.

Vastasel korral on ta esineja jaoks tõepoolest saatanast tekitades liialt palju olukordi, kus midagi võib valesti minna. Me võime ju PowerPointi kiruda (sest valesti kasutamisel annab ka sellega esinemist untsu keerata), aga tõsiasi on, et PowerPointil ei ole näpujälgi, slaidid ei kuku seinalt maha ja nad tulevad täpselt selles järjekorras nagu sa nad sinna sisestanud oled.

Lisaks saad sa neid muuta ja toimetada käigu pealt täpselt nii nagu ise tahad. AGA (alati on kusagil “aga”)- kindlasti soovitan siinkohal lugeda lugu “10 moodust, kuidas PowerPoint esitlusega oma esinemist kihva keerata!”

Janek

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kõige olulisemad esinemise põhitõed, mida teadma pead

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link