Jah, ega igalpool Eestis lumi ei paki. Ainult Pärnu maakonnas ja väikeses osas Viljandi maakonnast. Ülejäänud Eesti inimesed kergitavad segaduses olles ainult kulmu, kui neile öelda “sa vaata aga- lumi pakib täna”.
Nad katsuvad omaette arutades välja mõelda, mis selle lumega siis täpselt lahti on. Ma nüüd lahendan selle mure ja selgitan: Pärnu inimeste keeles tähendab “lumi pakib” sedasama, mida ülejäänud eestlastele “lumi hakkab kokku”.
Ehk veel täpsemalt öeldes: see on selline lumi, millest on hea lumememme või lumepalle teha. Muidugi, probleem on vastastikune- kui tavalisele Pärnu inimesele öelda, et “lumi hakkab kokku”, siis on tema kord hämmingus olla.
Aga mis on sellel näitel avaliku esinemisega pistmist?
Üsna palju. Nimelt: selles, millist keelekasutust sa endale esinemise ajal lubad, on üsna suur mõju sellele, kuidas sinu sõnumist aru saadakse. Kui sinu jaoks omab “lumi pakib” suurt tähendust, siis nagu näha – ülejäänud inimesed ei saa aru, millest jutt käib.
Seega- mõtle enne esinemist enda jaoks väga täpselt läbi, mida ja kuidas sa räägid. Katsu eriti ettevaatlik kõiksugu erialaste väljenditega olla – kuulajad ei pruugi sellest mitte sõnagi aru saada. Sinu ülesanne on enne oma esinemist enda jaoks saada vastus küsimusele “Kuidas ma seletaksin seda oma vanaemale nii, et ka tema sellest viie minuti jooksul aru saaks?”. Mida lihtsamalt sa asju seletad, seda lihtsamini saavad kuulajad aru ja seda paremini ka sinu sõnum kohale jõuab. See aga ongi ju sinu peamine eesmärk!
Loe ka blogipostitust “Slängi kasutamise mahlakad õppetunnid“