Veenmiskõne eesmärk ei ole olla erapooletu. Vastupidi- sinu eesmärk on oma veenmiskõnet pidades panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid.
Ühepoolsed argumendid vs kahepoolsed argumendid
Oma koolitustel esitan ma kuulajatele alati küsimuse: “Kuidas teile tundub, milline lähenemine on efektiivsem- kas see, kui esitled oma toodet või teenust erapooletult, tuues välja plussid ja miinused? Või hoopis selline lähenemine, kus räägid ainult oma toote headest omadustest?”
Mingil kummalisel kombel arvavad kuulajad, et esimene on efektiivsem kuna “Kuulajad näevad, et on erapooletu müügimees ja seetõttu ostavad!”. Mina ütlen selle peale alati: “Potensiaalse kliendina soovin ma muidugi, et mulle kõigest räägitakse, aga kas ma ka tegelikult ostan midagi, mida müügimees ise maha on teinud? Vaevalt!”
Müügimehed kasutavad enamasti ikka ühepoolseid argumente ja just neid, mis nende seisukohti toetavad.
Millest sa esimesel kohtingul mulje avaldamiseks räägid?
Meenuta oma esimesi kohtinguid ja mõtle, kas sa rääkisid seal oma headest omadustest või tõid välja ka negatiivsed omadused? Meenuta ka, mida vastaspool sulle rääkis? Meenuta, kuipaljudel kordadel oled sa kuulnud kedagi esimesel kohtingul “ennast müües” vastaspoole rääkimas midagi taolist:
Mees: “Nojah, üldiselt meeldib mulle aeg-ajalt naisi peksta.”
Naine: “Mina jälle olen haiglaselt armukade”.
Mees: “Mulle meeldib alkoholi juua ja kolme päeva kaupa kodust kadunud olla….”
Naine: “Ka mulle meeldib ringi tõmmata”
Miskipärast küll keegi sedaviisi ei tee ja seetõttu väidangi ma, et veenmiskõne on nagu esimene kohting, kus sa räägid ainult sellest, mis sinu seisukohti toetab. Sul on ju ainult üks võimalus hea mulje avaldamiseks ja mis pagana pärast peaksid sa ennast (toodet, teenust) vabatahtlikult negatiivseid omadusi välja tuues maha tegema.
Kas oled kuulnud näiteks, et poliitikud räägiksid “Oleme ausad ja oma valijate huve arvestavad. Teeme nende huve esindades kõike. Aga- ka meie oleme ju ainult inimesed, mistõttu võib juhtuda, et me selle kõige käigus riigi rahadega omaenda kukruid täidame. Näiteks eelmisel valitsusperioodil tõstsime me kõrvale ainult 32 miljonit krooni, mida võrreldes teiste erakondadega ei ole üldse palju. Seega- valige meid, me varastame kõige vähem!”
Lühidalt peamisest, mis veenmise juurde käib
Jäta meelde, et kui publik asja negatiivsest küljest mitte midagi ei tea, siis sina sellest ka ei räägi. Juhul, kui keegi esitab sulle vastuväiteid või toob küsimuses midagi negatiivset esile, siis sinu asi on esinejana need väited sujuvalt ümber lükata või siis saadud lööki pehmendada.
Kõike seda pead sa esinedes tegema sujuvalt ja enesekindlalt jätmata samas muljet, et sa midagi varjata üritad. Selleks pead sa aga ennast korralikult ette valmistama ja sealjuures läbi mõtlema, kuidas vastuargumente ennetada.
Ole siiski valmis selleks, et iga kord sa seda meetodit kasutada ei saa. Kui publik teab teemast rohkem, siis võid sellise lähenemisega endale näppu lõigata. Sellisel juhul pead ilmselt ka ise vabatahtlikult asja miinuspoolest rääkima, aga seda nii, et sinna peale “on suhkrut võimalik peale raputada”
Kui sa vähegi räägitava teemaga kursis oled, siis oskad sa erinevaid vastuväiteid lihtsate näidetega ümber lükata. Mõtle ka läbi, kuidas ja mismoodi sa küsimustele vastad ja millist kasu sa kuulajatele oma veenmiskõne tulemusena pakud.
Minu soovitus: kui pead enda toodet/teenust esitlema, siis ära keskendu pikalt laialt nende omadustele vaid kasule, mida kuulajad sellest saavad. Veenmise kohta võid pikemalt lugeda kodulehelt, kus on kirjas, kuidas veenvalt rääkida, mis on argumenteerimine ja kuidas usutavalt mõjuda.