fbpx

Tasuta avaliku esinemise videokursus


SAA OLULISELT PAREMAKS KUI NEED, KES SIND LAVAL OLLES TÜÜDANUD ON

Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks

Popupi vorm

Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika

Kuidas töövestlusel hästi esineda? vol.2

Täna jätkab Kaarel Krinal eelmisel nädalal alustatud külalispostitust, kus räägib sellest, mida teha selleks, et töövestlusel hästi esineda.

Eelmises postituses keskendusin mõningatele lihtsamatele trikkidele, kuidas töövestlusel kaalukaussi enda kasuks kallutada. Täna räägin veidi kehakeelest ning toimetulekust raskete küsimustega.

Kehakeelega suurendad (või vähendad) usaldust

Kuidas tekitada usaldust? Kuidas vältida valetamisele viitavaid kehaliigutusi? Kuhu ma käed panen? Issand hoidku, ega ma kuidagi suletud poosis pole?

Üldiselt sa ei pea oma kehakeele pärast kopika eest ka muretsema juhul kui a) sa oled tüüpilisematele küsimustele enda jaoks vastused valmis mõelnud (ja need vastused ei ole valed ega muinasjutud) b) lood vähemalt aeg-ajalt silmsidet vestluskaaslastega c) rahustad ennast enne vestlust maha.

Lihtne? Aga ongi. Sa võid omale lisateadmisi hankida raamatupoes eneseabiraamatute sektsioonis (seal tavaliselt kehakeelest rääkivad raamatud asuvad). 4-5 minutit seal varustab sind vähemalt töövestluse mõttes piisava arsenaliga. Lisaksin siia juurde võib-olla ainult enda n.ö. rusikareeglid – mõlemad jalad vastu maad, selg sirge, õlad all, käed tooli käetugedel. Kui käetugesid ei ole, siis ees laual koos.

Iseenda maharahustamine

Töövestlus võib olla üsna stressi tekitav, aga on paar ülilihtsat nippi, mida sa peaksid teadma. Esimene tehnika on pärit näitleja Martin Veinmanni käest. Ta pidas kunagi ja kuskil päris huvitava loengu esinemisest ja rääkimisest, millest meelde jäi kahetsusväärselt vähe. Üks siiski jäi – stressis inimesel on õlavöö pinges. Lõdvestunud olekus on õlad 4-5cm madalamal kui keskmises tööstressis inimesel. Sa saad oma rahutust maha suruda kui lõdvestad oma õlavöö ja lased käed lõdvalt rippu.

Mina tavaliselt “surun” lihastega õlad võimalikult madalale ja siis lõpetan “surumise”. Käed jäävad rippu, õlad vajuvad alla. Sa saadad sellega kehale signaali, et ohtu pole, võib rahulikult võtta. Su emotsionaalne pool järgneb sellele.

Teine nipp on esimesega sarnane manipulatsioon kehaga, mis emotsionaalsel tasandil peegeldub. Hinga 3 sekundit sisse ja 6 sekundit välja. Niimoodi üks 3-4 korda. Stressis organism varub omale igaks juhuks hapnikku. Kes teab, millal vaja mammuti eest plehku panna. Kui sa selle varuhapniku välja puhud, annad organismile märku, et ohtu pole. Taevalik rahu järgneb. Kui sul on tõsisemad ärevushäired, siis otsi muidugi professionaalset abi. Kõigile teistele peaks aga sellest täiesti piisama.

Tüüpilised küsimused, ebatüüpilised vastused

“Noh, räägi siis alustuseks iseendast.” Tuleb tuttav ette? Paraku enamlevinud vastuseid on stiilis “Noh, mis siin ikka, kõik on CV’s kirjas. Küsige, mis huvitab”. Eks me siis võtame CV ette ja hakkame vaatama.

Tööotsija jaoks seisneb kehv asjaolu aga selles, et personaliinimesi õpetatakse CV-sid analüüsima. Mida see endast kujutab? Tegelikult on see üks suur vigade tagaajamine. Miks siin 3 kuud auku oli? Mis ta sel ajal tegi? Mis toimus enne 2005-ndat aastat? Kas koolid on lõpetatud? Tohutu detektiivitöö õnnetu A4 kallal, et paljastada ka väikseim vasturääkivus. Kas sa tõesti tahad selle analüüsi tulemustele tähelepanu juhtida?

Ja kui tüüpilistest küsimustest rääkida, siis tee ära eeltöö, mille kohta sulle niikuinii küsimusi esitatakse. Töön välja mõned peamised, mis erinevates sõnastustes korduvad vestluselt vestlusele,. “Miks me sind tööle peaksime võtma?”, “Millised on sinu tugevad küljed? Aga nõrgad?”, “Mida sa meie ettevõttest kuulnud oled?”, “Miks sa just meie ettevõttesse kandideerid?”, “Kus näed ennast 3-5 aasta pärast?”.

Sulle võib ju tunduda, et “Ähh, need küsimused on ju elementaarsed”, aga kinnitan sulle, et enamik tööotsijaid ei ole isegi nende elemetaarsete küsimustega vaeva näinud, mistõttu töövestlusel mõmisevad vastuseks midagi taolist “Ah et minu tugevad küljed? Noh, seda on endal ikka raske nii öelda, seda peaks kellegi teie käest küsima…” Arva ära, kas sellise vastusega saad enda kontole suure plussi?

Anna alustuseks lahtist materjali

Keskendu oma ettevalmistustel sellele, kes sa oled ja mida sa elult tahad. Vaata – see tundub kirjapildis õige lihtne, kuid küsimusele “kes sa oled?” on küllaltki mõistlik vastata sellega, kes sa siis ikkagi oled. Ja enamus inimesi ei tea seda. Töövestlus on selline, et tema raames sa ei pea universumit ja kosmost lahti mõtestama. Kui sa oled raamatupidaja ja tahad saada pearaamatupidajaks, siis nii ütlegi. Loomulikult eeldusel, et toimub pearaamatupidaja konkurss.

Määratle ennast tööalaselt – kes sa oled ja kelleks tahad saada. Mine käi kasvõi tiir karjäärinõustaja juures. Selline konkreetse enesemääratluse ja plaaniga inimene annab vestluse läbiviijale võimaluse CV kõrvale panna ning alustada vestlust. “Oo, väga lahe. Kuidas te sattusite raamatupidamise peale?” “Mis teile meeldib selle juures?” “Mida te olete teinud selleks, et pearaamatupidajaks saada?”

Kui sina ennast selliselt määratled, siis on väga palju erinevaid teid, kuhu mina vestluse läbiviijana siit edasi saan minna. Enamus neist avab sind ja sinu tegemisi. CV analüüsile vastates aga sa jääd väga väikesele mänguväljakule – sellele, mis su CV’s kirjas on.

Töövestlus – kas raskeid küsimusi ei tulegi?

Küll nad tulevad. Peamine erinevus tuleneb moodusest, kuidas te nendeni jõudsite. Ühel juhul oled sa suvaline Sass, kellega siis CV-s esiletoodud “puudusi” lahkate. Teisel juhul oled meeldiv vestluspartner, kelle n.ö. suurem plaan aitab seletada nii mõndagi puudust tema CV-s. Ma vist ei pea ütlema, kumb on kasulikum olla.

Aita vestluse läbiviijat… ja su vaev saab tasutud

Puhtalt CV põhjal vestlust läbi viia on sama nagu pähklitangidega hambaid välja tõmmata. Tüütu, valus, ebamugav, ebaefektiivne. Seda mõlemale osapoolele. Aita vestluse läbiviijat, anna lahtist materjali ning lisaboonusena saad plusspunkte usaldusväärse kehakeele eest.

Edu sulle tööotsingutel!

Loe ka selle postituse esimest osa “Kuidas töövestlusel edukalt esineda vol.1

Kes on Kaarel Krinal?

Kaarel ütleb ise enda kohta järgmist: Olen töötanud 10+ aastat ametikohtadel, mis on olnud seotud inimeste tööle võtmisega. Sellest olulisem on minu kogemus tööotsijana. Mis iganes põhjusel on mul tulnud tööd vahetada 4 korral, sellest kahel korral tihedal MASU ajal, kus registreeritud töötuid oli enam kui 100 000.

Olen oma lähenemise lihvinud peensusteni ning soovin seda jagada ka sinuga oma blogis Kaaskiri, kus õpetan seda, kuidas kirjutada kaaskirja, mis sind töövestlusele aitab. Samuti olen Kvaliteedijuhtimise blogi autor. Seal kirjutan peamiselt “Lean” ja six sigma tööriistadest ning kvaliteedijuhtimise filosoofiast üldiselt.”

Janek Tuttar
Janek Tuttar

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Samuti on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Siin lehel kirjutab ta eelkõige sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Artikleid: 149

Inspireeriv ja julgustav avaliku esinemise koolitus igasuguse esinemiskogemusega inimesele

Ainult eraldi tellitava sisekoolitusena