Lõpuaktuse kõne pidamine: 10 reeglit, mida silmas pidada
Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on pinterest
Share on email

Lõpuaktuse kõne pidamine: 10 reeglit, mida silmas pidada

Oled kolm (või rohkem aastat) vaeva näinud, isegi oma lõputöö kaitsmise oled edukalt üle elanud ja nüüd enne kui saad teenitud suvepuhkusele minna, tuleb üle elada veel viimane katsumus, st lõpuaktus. Kui sul veab, siis osalevad seal ainult paari kursuse tudengid ja nende lähedased, aga võib ka juhtuda, et seal osaleb pool kooli korraga.

Esimesel juhul kestab see aktus lühemat aega, aga teisel juhul terve igaviku. Lisaks vürtsitavad aktust veel ka terve hulk inimesi, keda kõnet pidama on kutsutud. Juhul, kui sulle on saanud au aktusel kõnega üles astuda, siis on see postitus just sinule mõeldud. Olles oma elus kümnetel aktustel nii kõnelejana kui ka pealtvaatajana osalenud, siis toon välja peamised asjad, mida silmas võiksid pidada.

#1 Ära räägi kauem kui 3-5 minutit

Parem kolm kui viis minutit. Aga kui sinu kõne on märkimisväärselt pikem kui 5 minutit, siis on see kõne liiga pikk. Isegi siis kui sulle korraldaja poolt öeldakse ette, et “räägi kümme minutit”, siis võta eesmärgiks rääkida mitte rohkem kui viis minutit.

Ma saan aru, et on tohutult emotsioone ja mõtteid, mida ette kanda, aga pea meeles: tõenäoliselt on nii enne sind kui ka peale sind ports esinejaid, kes kõnet peavad. Häda aga on selles, et 95% aktuse kõnedest on sama põnevad kui värvi kuivamise vaatamine, st et inimesed saalis on ammu sellest tüdinenud.

Kui sulle nüüd tundub, et “Aga ikkagi, ma teen veidi pikemalt…”, siis loe esimest lõiku. Ja kui sa mind ikka veel ei usu, siis küsi oma sõprade, tuttavate ja pereliikmete käest, kuivõrd nad aktustel istumist naudivad. Olen kindel, et vaimustusest pakatavaid rõõmurõkkeid saad sa väga vähe.

Seega – aktusel tehtav kõne peab olema nii pikk kui vaja, aga samas nii lühike kui võimalik. See kehtib ka muude esinemiste, mitte ainult selle kõne puhul.

#2 Mitte mingil juhul ära ületa sulle antud aega

Alles eelmisel aastal sattusin aktusele, kus kursuse priimusele oli antud viis minutit, et nende kursuse poolt mõned sõnad aktusel ette kanda. Tütarlaps aga sattus hoogu ja paugutas 17 minutit. Sa võid arvata, kui mitu inimest sellest nii vaimustunud olid, et nad käigu pealt “Oh, räägi veel, räägi veel…” mõtlesid.

Üldiselt on nii, et ka aktustel on oma ajakava, millega organiseerijad on arvestanud. Jah, enamasti hakkab see lohisema ja seda just selliste kõnelejate tõttu, kes heietama jäävad. Olen ka olnud aktustel, kus seetõttu on korraldajad totaalsesse ajahätta sattudes nii mõnegi kõne ära jätnud.

Nii et see on veel üks põhjus, miks lühidalt peaksid rääkima.

#3 Kõne tulgu südamest ja meeleolukalt

Nagu ma juba mainisin, siis suur enamus kõnedest on väga igavad. Peamiselt jauratakse aktustel sellistel teemadel:

  • “Ärge lõpetage õppimist”
  • “Terve elu on õppimine”
  • “See on alles teie haridustee esimene (teine…kolmas) etapp…”
  • “Täname oma vanemaid, pereliikmeid, lapsi, ja veel tervet hulka inimesi, kes meid välja kannatasid”
  • “Meie linnavalitsus (riigi valitsus, ministeerium, muu organisatsioon…) on meie hea koostööpartner ja seega anname nüüd nende esindajale sõna…”
  • “Riik vajab haritud inimesi…”
  • “Juba 100 (200, 300…) aastat on meie koolist tulnud väga hea haridusega inimesed…”

Kui oled oma elus kasvõi ühel aktusel käinud, siis tuleb ilmselt nii mõnigi neist teemadest sulle tuttav ette. Ja ega ma ei ütle, et need kehvad sõnumid on. Ma räägin sellest, et see kõik on väga ettearvatav, mistõttu võiksid sina mõelda, kuidas teha selline kõne, mis kuulajatel ka peale seda aktust meeles on.

Pea meeles, et sinu kõne eesmärgiks on mõnusa meeleolu loomine ja koosviibijate ühendamine, mitte kuulajate tapmine kuiva ja kantseliitliku juraga. Seega kasuta mõnusat ja kujundlikku keelt See nõuab sinult küll head sõnaseadmisoskust aga tulemus on seda väärt. Soovitan lugeda lisaks lugu “Hea esineja peab olema väärt jutuvestja”.

Kui sa aga kuulajaid oma kuiva ja kümneid kordi kuuldud jutuga tapma hakkad, siis on nad ka ühendunud – oma mõtetes sinu ja sinu kuiva jutu vastu.

#4 Ära loe oma kõnet lihtsalt ette

Tavaline viga on see, et inimesed trükivad ma kõne valmis, prindivad need paar lehekülge välja ja siis tulevad neid meile ette lugema. Tead, lugeda oskame me ise ka ja sellisel juhul võiksid sa oma kõne meile hoopis e-mailile saata.

Mida sina aga võiksid teha on see, et kannad oma kõne märkmete abil ette nii, et jääb mulje nagu sa räägiksid peast. Pane oma jutu sisse emotsiooni ja räägi nii nagu sa muidu inimestega räägid:

  • vahepeal vaiksemalt, vahepeal valjemalt
  • vahepeal kiiremini, vahepeal aeglasemalt
  • vahepeal naeratad, vahepeal kortsutad kulmu
  • vahepeal pead pausi, et mõte hästi kohale jõuaks

Juhul, kui sa oma sõnumi sellisel moel meile ette kannad, siis on tõenäousus, et palavas saalis oma lilleportsudega sind “kuulavad” inimesed sind ka tegelikult kuulavad.

#5 Inimeste tänamisega pea piiri

Olen näinud, kuidas mõnikord hakkab kõneleja inimesi tänama ja see nimekiri on veel pikem kui minu poenimekiri.

Kui sinu nimekiri on pikem kui 3-4 nime, siis jäta see rääkimata ja täna ainult neid, kes sinu arust kõige olulisemad on. Ülejäänud tegelasi võid hiljem isiklikult tänada või neile e-maili saata juhul kui neid kohal ei ole.

#6 Tänamisel too välja, mille eest sa neid tänad

Selle asemel, et rääkida “Ja täname oma lemmikuid õppejõude Jaan Tamme ja Marju Kaske” too välja, mille eest sa neid tänad.

Nt “On kaks inimest, keda meie kursus eriti tänada soovib. Esimene neist on professor Jaan Tamm, kelle loengud olid omaette vaatamisväärsus ja kes meie mõttemaailma siin koolis oldud aastate jooksul ilmselt kõige rohkem muutnud…”

Kui sa seda teed, siis näed, et sinu sõnumil on oluliselt suurem mõju kui siis kui sa seal ees midagi umbmäärast räägid.

#7 Ära tunne mingit vajadust PowerPointi järele

Veelkord kordan – tee lühidalt ja konkreetselt. Oma slaide koos tüütute graafikute ja tabelitega saad mõnel teisel korral näidata. Ja lause “Head sõbrad, on ütlemata hea meel, et me siiani välja jõudsime” saad ju vähemalt kord elus ilma PowerPointita öeldud, eks?

Nende tüütute slaidide asemel valmista omale ette korralikud märkmed, mis sind aitavad ka siis kui sa täiesti kinni kiilunud oled. Märkmed peavad olema sellised, et kui sa sinna pilgu peale viskad, siis tead täpselt, mida sa öelda tahtsid.

Märkmete kasutamise kohta loe lähemalt siin.

#8 Harjuta. Ja siis harjuta veel. Ja peale seda veel veidi

Said oma kõne ja/või märkmed arvutist välja prinditud? Tore, nüüd on aeg harjutama hakata. Kui plaanid oma kõne ära teha 3-5 minutiga, siis pane kell käima ja hakka oma kõnet samal moel ette kandma nagu sa seda plaaninud oled.

Paberilt maha lugedes või ka niisama rääkides võid avastada, et mõned laused on nii pikad, et poole lause pealt saab õhku otsa. Või siis avastad, et lausestus on veidi keeruline, mistõttu sõnad lähevad sassi. Siis ei ole muud kui võta ja muuda oma teksti.

Kui näed, et kõik on korras ja 5-minutilise kõne puhul tabad juba enam-vähem ka ette antud aega, siis pea päev või paar pausi ja seejärel proovi uuesti ja vaata, kuidas siis välja tuleb.

#9 Harjutades filmi oma esinemist

Hiljem kui oled kaamera ees oma esinemise ära teinud, siis vaata esimesel korral vaata seda ilma helita ja vaata, mida sinu keha sealt ekraanilt vastu peegeldab. Järgmisel korral vaata oma esinemise koos heliga ja nüüd pane kirja:

  • kõik asjad, mis sulle selle esinemise juures ei meeldinud
  • kõik asjad, mis sinu arust hästi läksid

Järgmisena korda oma esinemist ja sel korral proovi lahti saada neist asjadest, mis sinu arust kehvasti läksid. Sellisel moel tuunid sa oma esinemist senikaua kuni sa sellega juba üsna rahul oled.

#10 Kanna oma kõne eelnevalt mõnele inimesele ette

Hea oleks, kui see inimene ei oleks mõni hea sõber või pereliige, kes sind alati kiitma kipub. Sellisest tagasisidest pole sul erilist abi. Leia parem inimene, kes julgeb ausalt öelda, mis tema mõtteis on ja kui ta sulle ütleb, et jäid liialt pikalt heietama või lugesid oma jutu tuimalt ette, siis järelikult pead nende asjadega vaeva nägema.

Lisalugemist:

Sarnasel teemal postitused

Onu Jossif ja kehakeel

Vaata ja imesta, kuidas on võimalik kehakeelt mitte kasutades oma sõnumile hoopis uimasemat ja ütlemata raskesti jälgitavat tooni anda. Võrdluseks soovitan nüüd vaadata klippi “Onu

Loe edasi »

Kes on Janek Tuttar?

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor. 

Siin lehel kirjutab ta kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

  • +372 5623 0397
  • info@avalikesinemine.net

Jaga postitust

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on pinterest
Share on print
Share on email

Telli tasuta videokursus

Saa oluliselt paremaks kui need, kes Sind laval olles tüüdanud on.

Saadan Sulle 6 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks.

Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!

Meie privaatsuspoliitika

KONTAKT

  • Võta ühendust
    +372 5623 0397
  • Saada e-kiri
    info@avalikesinemine.net
Kas soovid saada paremaks esinejaks kui need, kes Sind laval olles tüüdanud on?

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad hoolikalt valitud tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda.
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
Meie privaatsuspoliitika
SAADA VIDEOD
close-link