Õuduslugu nr.3: “Pidulik jõulukõne”

Toimumas on ettevõtte iga-aastane jõulupidu. Pidu on nagu pidu ikka: kena restoran, pikad ja toredad toidulauad, toredad töökaaslased ja taustal mängib tuimal ilmel kahe mehe süldibänd. Kummalisel kombel on üks laudkond selline, kus ainult ettevõtte juhid istuvad. Mis teha- ju ei kõlba “lihtrahva” seas olla.

Suure juhi “sütitav” kõne

Ühel ilusal hetkel jõuab kätte tervitus- ja soovsõnu edastavate kõnede aeg. Sellisel puhul võiksid nad ju olla mitte rohkem kui paar minutit pikad ja kanda endas sõnumit “Aitäh, head sõbrad! Oleme aasta otsa kõvasti tööd teinud ja nüüd võtame korraks aja maha, et ennast siin mõnusasti tunda…”. Jah, paljugi võiks olla, eks?

Paraku aga selle ettevõtte suur juht on asjast omamoodi aru saanud. Ta tõmbab endale kahvliga vastu taldrikut klõbistades tähelepanu ja alustab pika lohiseva kõnega, mis räägib, kuidas ettevõttel sel aastal läinud on. Sina oled just äsja oma hõrgutava lihapraega alustanud ja loodad, et saad seda veel edasigi soojalt süüa. Etteruttavalt öeldes- tühi lootus.

Suur juht on ju alles hoogu sattumas ja ilmselgelt on näha, et ta tahaks teie seltskonnale ka segaseid graafikuid näidata. Igatahes- pikk jutt lühidalt- umbes kuuendal minutil jõuab ta täieliku uudispommini. Nimelt hakkab ta rääkima sellest, et “Sel aastal ikka nii hästi ei ole läinud ja tõenäoliselt uuel aastal läheb veel kehvemini, mistõttu järgmisel aastal peame koondama iga kolmanda inimese.”

Kuulajad on šokis

Kuulajatel (ca.50 inimest) kukuvad seepeale suud ehmatusest lahti. Täielik šokk! Suur juht ei lase sellest ennast häirida vaid jätkab tõusval ja süüdistaval toonil veel paar minutit.

Seejärel võtab natuke hoogu maha ja soovib kõikidele head pidu, ilusaid pühi ja kena uut tööaastat. See viimane lause mõjub kuulajatele miskipärast eriti mõnitavalt.

Peale kõne lõppu tekib endises rõõmsas seltskonnas tõeline matusemeeleolu. Isegi kui sinu ahvatlev lihapraad veel soe oleks, ei tahaks sa seda süüa. Pigem tahaks kiirelt ja siit kaugele ära minna. Peokaaslaste näost võid sa näha, et ka neil on seesama mõte peas.

Suure juhi kõne – teine katse

Mõne aja pärast tundub, et ka suur juht on meeleolu muutusest aru saanud ja ta tõmbab endale vastu veiniklaasi täristades veelkord tähelepanu ja alustab uue sütitava kõnega: “Ma vaatan, et olete kuidagi tõsiseks jäänud. Minu eelmise kõne võib-olla natuke tumedama tooni mahendamiseks pean siiski mainima…” ja hakkab midagi seletama.

Alguses üritatakse kuulata, aga paari minutiga on selge, et midagi mahendavat sealt ei tule. Pigem kõneleb ta sel korral puhtalt rääkimise pärast. Kuulajad saalis vaatavat teineteisele otsa.

Ühel hetkel (8-ndal kõne minutil) kuuled sa, kuidas üle laua istuv naisterahvas omaette vaikselt ütleb: “Jumal- tee nii, et ta lõpetaks!”. Sinu kõrval olev tütarlaps sosistab sulle kõrva: “Kas ta nüüd hakkabki iga natukese aja tagan kõnet pidama?”

Suur juht aga jätkab ja lõpuks jõuab ta ka asjani. Nimelt ütleb ta muuhulgas “See, mida ma teile enne rääkisin, ei pruugi ju nii minna. See juhtub kõige halvema stsenaariumi korral. Kui meil hästi läheb, siis me ei pea pea igat kolmandikku teist koondama vaid peame koondama ainult neljandiku.”

Ainult neljandiku? Sa vaatad ümberringi ja sinu jaoks ei ole sel erilist vahet. Matusemeeleolu jätkub ja pea sisuline lõpp saabub kell 11, st tund enne süldibändi algust.

Mida sinul sellest loost õppida on?

Piduliku kõne eesmärgiks ei ole pikalt laialt rääkida. Piduliku kõne eesmärgiks on oma kuulajates sellise mõnus ja “tere tulemast, oled oodatud” tunde tekitamine. Niipea, kui sa oma kõnega venitama hakkad, kaotad sa oma kuulajate tähelepanu.

Käesolevas loos olev juht aga läks veelgi kaugemale mõeldes, et “Kuivõrd praegu on kõik rahvas koos, siis ei pea ma halva uudise teatavaks tegemiseks eraldi koosolekut korraldama vaid ütlen kohe halva uudise ära!”.

Kuidas sulle tundus, kas ta toimetas korrektselt?

Soovitan ka lugeda postitust “Soovitusi pidulike kõne tegemiseks” ja vaata ka üle, millised on esinejate suurimad apsakad. Selle viimase leiad kolmest osast koosnevast loost “Esinejate “Pärlid””.

Janek

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

Kõige olulisemad esinemise põhitõed, mida teadma pead

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link