Üsna levinud on arusaam, et esinemist peaks alustama naljaga. Tundub hea mõte, eks? Aga nüüd mõtle, kui mitu korda sa oled sattunud olukorda, kus esineja alustab omast arust peene naljaga, mis ei ole naljakas.
Niipea, kui see nali on tehtud, istuvad kuulajad ja mõtlevad “Ehh… vist tegi nalja, aga no ei ole naljakas.” Esineja mõtleb samas “Tegin ju hea nalja, miks nad ei reageeri?” Valitseb pingeline vaikus ja ainuke häält tegev asi on ventilaator lae all, mis “vuhhh-vuhhh-vuhhh” pinget keerutab. Ei meeldi see olukord mitte kellelegi.
Miks huumorit üldse kasutada?
Väga selge põhjused – sest see annab sinu esinemisele elu ja sära juurde. Sest inimestele meeldivad humoorikad lood. Sest sinu teemaga väga konkreetselt seotud ning samas ka õpetlikku iva sisaldavad lood mõjuvad eriti hästi. See, mida inimesed õpivad hea tujuga, ei lähe ka nii kergest meelest.
Kes peaks esinemises nalja tegemist vältima?
Kas oled tähele pannud, et mõni inimene oskab lugusid väga värvikalt rääkida? Ta võtab igava loo ja räägib selle põnevaks. Kuulajad ootavad iga sõna, mis sealt tuleb. Ja siis on seal veel ka tegelased, kes kõige naljakama loo või anekdoodi oskavad edasi anda nii, et juba neljanda lause peale kuulajad tüdinevad. No ei oska lugusid vesta, mis teha.
Kui sa oled see viimane sell, siis jäta kohe nende punnitatud naljade tegemine – sellise huumori valekasutamise eest võid kuulajatelt endale mõttelise naela keset laupa saada.
Huumor – see ei tähenda, et räägid ainult anekdoote
Igaühega meist on juhtunud kümneid vahvaid lugusid. Isiklikke lugusid on erinevalt anekdoodist ka lihtsam rääkida. Kuulajad ei pruugi teada, et sa seda naljana esitad ja seega ei tunne nad ka kohustust naerda. Anekdoodid on aga laialt levinud ja on suur tõenäosus, et sa räägid midagi, mis on kümneid kordi ära leierdatud.
Parimad naljad on sinu enda ebaõnnestumistest
Justnimelt – räägi sellest, kuidas sa ise selles või teises valdkonnas täieliku käkiga oled hakkama saanud. Viska enda kulul nalja ja sa näed, kuipalju muhedamana sa kuulajate jaoks mõjud. Enamikule inimestest ei meeldi, kui nende kulul nalja visatakse, aga kui sina teed seda muhedal moel ise ja avalikult kõigi ees, siis juba see tekitab respekti.
Mida lühemalt seda parem
Kui sinu lugu on kilomeetrine vadin, millele lõppu ei paista tulevat, siis kuulajad tüdinevad ära enne kui sa puändinigi jõuad. Kindel reegel siinkohal on see, et mida pikem on lugu, seda naljakam ta olema peab. Pead ju oma kuulajate üles kruvitud ootusi kindlasti täitma.
Väldi puändi ette ära rääkimist
Ära küsi oma kuulajatelt küsimust stiilis “Kas olete kuulnud naljakat lugu sellest, kuidas jänes auku kukkudes karule tünga tegi?” Sellega räägid sa tõenäoliselt pool oma nalja sisust ära, mistõttu kaotad ka palju oma loo väärtusest.
Ära alusta oma lugu lausega “Ma räägin teile ühe nalja”
Sellega tekitad kuulajates õigustatud ootuse, et nüüd järgnebki nali. Paraku aga teame me kõik, et väga paljudel kordadel järgneb nalja asemel mingisugune käkk, mis paremal juhul sind ainult moka otsast muhelema paneb. Parem esita oma nalja nagu üht tavalist õpetlikku lugu ja kui see kuulajaid naerma ajab, siis on see nende jaoks lisaboonus.
Vaata lisaks veel ka blogipostitust teemal “Kas naljaga alustamine on ikka alati hea mõte?“