Tõenäoliselt on igaüks meist olnud kuulajana olukorras, kus jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma – kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, jookseb mingil põhjusel kuulajaid puudutamata otse maha.
Seetõttu kirjutangi täna peamistest suhtlustõketest, mis sinu esinemist mõjutada võivad.
Keskkonnast tingitud suhtlustõkked
- Müra suhtluskanalis. Siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavaus. Samuti on müraks sinu kehva kvaliteediga slaidid (vt postitust “10 moodust, kuidas Powerpointi abil esitlust kihva keerata”) või halb käekiri tahvlil.
- Keelebarjäär. Eeldamine on kõikide käkkikeeramiste ema, mistõttu ära kunagi eelda, et sinust aru saadakse. Väldi võõrsõnu ja erialakeelt nii palju kui võimalik. Ära kasuta slängi, sest sellest ei pruugita aru saada. Ja kui pead esinema võõramaalastele inglise keeles, siis mõtle hoolikalt läbi, kas ja mida sa ütled selleks, et sinust kindlasti aru võiks saada.
- Staatuse vahe. Näide: Ma tean, et minul on väga raske suure staažiga õpetajatele esineda. Paljud neist peavad oma “staatust õpetajana” suuremaks kui minul, mistõttu kipub ka suhtumine olema tasemel “Ma olen 25 aastat inimesi õpetanud. Mida on sinul mulle avaliku esinemise kohta õpetada?” Seesama võib kehtida ka nt diplomitööde kaitsmisel, kus tudeng kardab, et tema jutt ei ole õppejõududest koosnevale komisjonile piisavalt adekvaatne.
- Olukorrast tingitud barjäär. Pead arvestama esinemise kellajaga (nt. peale lõunasööki ollakse unised), esinemiseks määratud ruumiga (kas kõigil on mugav?), päeva pikkusega ja muu taolisega, mis olukorda mingil moel segada võiks.
Esineja poolt loodud suhtlustõkked
- Ei hoia kuulajatega kontakti. Nii nagu igapäevases silmast-silma suhtluses, soovib ka saalitäis kuulajaid seda, et sa nendega ja neile räägid. Seega pead silmsidet hoidma ning tegema kõik selleks, et igal kuulajal oleks tunne, et sa just temale esined.
- Halb ettevalmistus, mistõttu räägid kuulajate teadmisi ning arvesse võtmata kas liiga keeruliselt või liiga elementaarsel tasemel. Probleemi vältimiseks tuleks enne esinemist kindlasti auditooriumi analüüs ära teha.
- Monotoonne kõne. Sinu esitlus peab sisaldama lugusid, emotsioone ja tundeid. Niipea, kui sa rongisõidu kombel monotoonselt “tsu-tsuhh-tsu-tsuhh” muudkui edasi libised, kaotad ka oma kuulajaskonna.
- Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. Kõik, mida sa seal ees teed, tuleb sulle bumerangina tagasi. Kui sa ise oled ülbe või üleolev, siis miks peaksid kuulajad sind taluda tahtma?
Kuulajatest tingitud suhtlustõkked
- Eelarvamused esineja suhtes. Kui kuulajatel on esinemisega seoses tugevad negatiivsed eelarvamused, siis mõjutab see igal juhul ka seda, mismoodi nad sind kuulavad. Näide: Kui sa oled tuntud poliitik, kelle maine on ütlemata madal, siis võid ükskõik mida rääkida, aga tõenäoliselt sind ei kuulata.
- Eelarvamused teema suhtes. Sarnane eelmisega selle vahega, et siinkohal võib ka muidu hea mainega esineja raskustesse sattuda juhul, kui kuulajatel on räägitava teema suhtes on tugevad eelarvamused. Näide: Teema “Tõstame makse selleks, et elukvaliteeti parandada”. Kuipaljud meist selle teema peale “Jeee, lõpuks ometi. Nii lahe…” mõelda võiksid?
- Isiklikud probleemid, mis ei lase kuulatavale keskenduda. Näiteks pead sina olema järgmine esineja, mistõttu keskendud mõttes oma tegemistele. Või on sul tööalased mured parasjagu suurelt päevakorral ja see ei lase sul esinemisele keskenduda.
Hea esineja on see, kes on paindlik ja oskab oma esinemist alati vastavalt olukorrale ümber mängida. Kui ikka näed, et kuulajate tähelepanu hakkab hajuma, siis tee midagi, et neid äratada. Tee midagi, mis tekkivaid suhtlustõkkeid murraks – nt. too planeeritud paus või harjutus ettepoole, kaasa publikut küsimustega jne.
Lisalugemisena soovitan vaadata postitust 11 asja, mida veenmiskõnet tehes silmas peaksid pidama.