Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks
Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika
Suure tõenäosusega oled sa kohanud esinejat, kes peale tervitust ja lühikest sissejuhatust võtab ette pataka paberit ning seejärel hakkab sealt tuimal ilmel maha lugema. Ei ühtegi emotsiooni hääles, näoilmetest rääkimata.
Kui esineja vaevuks mõne minuti pärast kasvõi hetkeks korralikult oma publikut vaadata, siis avastaks ta oma suureks ehmatuseks, et isegi kui kuulajate pilgud on temale suunatud, tegelevad nad mõttes muude asjadega.
Kuidas sina paberilt maha lugedes oluliselt efektiivsem olla saad? Loe alljärgnevaid nippe.
See “sunnib” sind tuima maha lugemise asemel omaenda sõnadega rääkima. Ja see omakorda annab sinu esinemisele oluliselt sära juurde. Mida vähem sa ninapidi paberil oled, seda parem. Samas – märkmed tuleb korralikult läbi töötada, et nad efektiivsed oleks.
Muuseas, vaata neid üleval pildil olevaid märkmeid. Neid kasutas Steve Jobs 9.jaanuaril 2007 kui ta esitles iPhone esimest turule tulevat versiooni. Kas näed neid kolme telefoni seal pildil? Steve kasutas neist ainult ühte – ülejäänud olid tagavaraks juhuks, kui midagi töötama ei peaks.
PS! Olgem ausad, laiskvorstile see eriti hea moodus ei ole, sest nõuab oluliselt põhjalikumat ettevalmistust.
Unusta ära oma koolipõlvest tuntud mikroskoopilised spikrid, mida kasutades paljud vahele jäid. Kui kirja suurus on mõnusalt suur, siis tähendab see sinu jaoks seda, et sa ei pea seal oleva teksti nägemiseks kogu aeg paberi kohal koogutama.
Paljud, kes paberilt maha loevad, ei hoia korralikult silmsidet. Peamine põhjus seisneb selles, et nad kardavad olukorda, kus peale silmade paberile tagasi toomist ei leia enam järge üles.
Selle vältimiseks tee teksti vahele selgesti eristuvad lõikude vahed, mis lasevad sul oluliselt hõlpsamalt pooleli olevat kohta üles leida.
Nii mõnigi esineja on ähmis olles ära unustanud, mis on tema esinemise kõige olulisem iva. Sina aga tee olulised laused (või lõigud) teist värvi. Lisaks tähtsama esile toomisele võimaldab see nipp sul ka sisus kergemini orienteeruda ja järge kaotamata olulist üles leida.
Ka poliitikutele õpetatakse seda tehnikat. Peamine põhjus on selles, et kui hiljemalt lause lõpus tõstad pilgu, siis mõjub öeldu oluliselt võimsamalt kui vastupidist meetodit kasutades.
Millegipärast teeb enamik siiski vastupidi. See tähendab, et lause alguse räägivad peast, aga lõpus langetavad pilgu. Selliselt jätad sa aga kuulajatele mulje, et “ma päriselt kindel ei ole, seega pean üle vaatama.”
Kui lause on väga pikk, siis tõenäoliselt saab sul poole lause pealt õhk otsa, mistõttu pead seda juurde ahmima. See aga rikub sinu esinemise rütmi.
Võõrsõnade häda seisneb selles, et esiteks võid sa oma keele nendega sõlme ajada. Ja teiseks – oled sa kindel, et kõik väga selgelt aru saavad, millest sa räägid?
Hoia silmsidet, kasuta oma kehakeelt ning anna oma jutule emotsiooni ja värvi juurde ka siis, kui sa paberilt maha loed. Žestikuleeri julgelt, kasuta tähendusrikkaid pause, kaasa publikut… See kõik on ju sinu teha.
Mida vähem sa publikuga kontakti hoiad, seda suurem on tõenäosus, et sinu esitlus neid ei huvita. Tuimal ilmel maha lugedes mõtleb publik “Ta oleks võinud selle mulle meilile saata…” Sellisel moel esinedes raiskad sa kõigi aega ja oleksid võinud parem koju jääda.
