Lõputöö kaitsmine

Juhend tudengitele: Kursusetöö kaitsmise nõuanded

Eile olin taaskord oma koolis kursusetööde kaitsmise komisjonis. Neile, kes ei tea, mis on kursusetöö, selgitan- meie koolis on see sarnane diplomitööga, ainult et veidi väiksemas mahus. Ja kõik kolmanda kursuseni jõudnud tudengid peavad selle ära tegema ja ka ära kaitsma.

Kursusetöö kaitsmise käik

Kaitsekõne tegemiseks on aega (sõltuvalt koolist) 8-10 minutit, seejärel loetakse ette retsensendi arvamus ja küsimused (millele tudeng kohe vastab) ning kõige lõpus esitab komisjon veel mõned lisaküsimused. Kokku arvestatakse ühe inimese kohta ca. 20 minutit.

Ja eile oligi seesinatsene kaitsmise päev. Kuivõrd probleemid, mis kirjalike tööde kaitsmisel välja tulevad, on alati üsna sarnased, siis toon välja peamised vead, mida tudengid selleks valmistumisel ja ette kandmisel ajal tavaliselt teevad.

Tegu on halvasti tehtud tööga, mistõttu selle kaitsmine ongi üsna raske

Tavaliselt juhtub see siis, kui tudeng ei ole viitsinud vaeva näha või ei ole oma juhendajaga eriti koostööd teinud. Ise juhendaja olles tean, et ca 75% tudengitest saadab oma töö esmasele ülevaatusele mõned päevad enne esitamise tähtaega ja arvab, et nüüd ongi kõik korras. Isegi kui mul sel hetkel on mahti töö korralikult läbi lugeda ja hulk parandusettepaenkuid teha, võib paranduste sisseviimiseks jääv aeg lühikeseks jääda. See aga omakorda mõjutab sinu töö kvaliteeti.

Teisalt, on ka juhtumeid, kus juhendaja ei viitsi eriti oma tudengiga vaeva näha (ei vasta kirjadele, on ükskõikne jne)- sellisel juhul soovitan ma sul niipea kui sa selle ära tabad, oma juhendajat vahetada.

See on sinu töö ja sinul on sellest rohkem kaotada kui temal, seega pöördu oma kooli poole ja vaheta juhendajat. Peale kaitsmist (kui kehv hinne on käes) on hilja rusikatega vehkima hakata ja juhendajat süüdistada.

Ei tunne oma tööd

Selle kaitsmise mõte ongi ju vaadata, kuidas sa oma tööd kaitsta suudad ja kas sa akadeemiliseks väitluseks valmis oled. Paraku on üsna tavaline, et jäädakse hätta ka lihtsatele küsimustele vastamisega ja hakatakse oma materjale lappama.

Kui sa kaitsmisele lähed ja ennast korralikult ette oled valmistanud, siis pead sa oma tööd tundma. Näiteks, kui sinu käest küsitakse “Kuskohast need või teised andmed on võetud?”, siis vastad sa korrektselt ja enesekindlalt. Seega, vii ennast väga täpselt  tööga kurssi. Sellest on vähe, et sa selle valmis kirjutad, sa pead selle ka ise korduvalt ja mõttega läbi lugema.

Retsensendi küsimustele on vastused ette valmistamata

Enne kaitsmisele tulekut saad sa juba nädal-paar varem kätte retsensendi küsimused ja arvamuse oma töö kohta. Valmista (koostöös oma juhendajaga) ette vastused kõikidele neile küsimustele. Küsi oma juhendajalt, mida tema retsensendina või komisjoniliikmena küsiks ja valmista ka neile küsimustele vastused ette.

Veel üks hea nipp – kui võimalik, anna tööd lugeda niipaljudele inimestele kui võimalik ja vaata, mida nemad sellele lisaks küsivad – nii saad teada, mis selles töös segaseks on jäänud.

Ei kasutata antud aega korralikult ära

Sul on aega 8 minutit, miks sa peaksid siis ainult 4 minutit rääkima? Sul jääb ju pool antud ajast kasutamata selleks, et komisjoniliikmetele oma töö väärtust (ja selle kaudu sulle parema hinda panemise mõtet) tõestada. Liiatigi jätad sa sel moel komisjonile rohkem aega küsimuste esitamiseks.

Harjuta ikka kodus mitu-mitu korda aega mõõtes oma esinemine läbi. Sul ei lasta rääkida rohkem kui 8 minutit, vähem rääkides aga ei kasuta sa oma aega efektiivselt ära.

Kasutatakse ebaolulisi graafikuid ja tabeleid, mis kulutavad esinemise aega

Tabelid, graafikud jms on sinu töös kena ja südantliigutav, aga nende lahtiseletamine kaitsmise ajal võtab sinult liiga palju aega. Too parem mõne lausega välja, mis sinu töö tulemusena selgus, mida sa sellest järeldad ja millised on sinu ettepanekud.

Pealegi, kui sa näitad tabeleid, aga ei selgita neid, siis alati on keegi, kes küsib sinult kohe “mida see või teine arv seal tabelis tähendab?” Ja üsna tavaline on ka see, et väga täpselt ei tea tudeng isegi, mida need arvud seal tähendavad. Sellisel juhul oled sa ise endale lõksu seadnud.

Ära räägi üldist juttu vaid too konkreetseid näiteid

Üsna tavaline on see, et keegi toob oma töös välja ettepanekuid, kuidas ühte või teist olukorda lahendada. Nt: “Läbipõlemise vältimiseks tuleb teha koolitusi”. Paraku kõlab see nagu “õhu müümine”, mistõttu küsib retsensent sinult kohe “Milliseid koolitusi?”

Mis sa arvad, mida selle peale paljud vastavad? Vastus on “Asjakohaseid!”, mis annab taaskord komisjonile võimaluse edasi uurima hakata. Ehk lühidalt öeldes: ära kirjuta oma töösse mingisugust üldist jama vaid too välja konkreetsed ettepanekud ja põhjenda, mida see olukorra lahendamisele juurde annab. Sedaviisi ei saa ka komisjon selle kallal urgitseda.

Ebakindel esinemine

Ma saan aru küll, et kaitsekõne tegemine on oluline ja raske ning tekitab sinus ebakindlust. Mõtle aga sellele nii: “Ma olen koostöös juhendajaga valmis kirjutanud väga hea töö. Ma olen retsensendi ja võimalikele komisjoniliikmete küsimustele vastused valmis mõelnud. Ma olen kodus ka korduvalt läbi harjutanud ja võimalikele tekkida võivatele probleemidele lahendused valmis pannud… Ei ole põhjust, miks ma peaksin ebaõnnestuma!” Mida enesekindlam sa oled, seda paremini sa ka oma tööd kaitsed ja seda paremini sa ka komisjonile mõjud.

Kui sa vastust ei tea, siis tunnista seda

Ei ole mõtet hämama hakata. Niipea, kui sa tunnistad, et vastust ei tea, minnakse edasi järgmise küsimuse juurde. Samas – kohe, kui sa hämama hakkad, pärib komisjon sul ühe või teise või kolmanda asja kohta juurde ja kokkuvõttes jätad sa endast oluliselt ebapädevama mulje.

Olen sellesama teema kohta teinud ka lühikese videoklipi, kus annan nõuandeid, mida kaitsmisel parema hinde väljakauplemiseks tegema peaksid. Leiad selle minu blogi loost “Diplomitöö kaitsmine – kuidas seda edukalt teha (video)“. Sealt edasi olen teinud veel ka intervjuu professor Kaja Tamperega, kes räägib sulle lisaks ka veel kuidas magistritööd kaitsma peaks.

Sellised lood siis sel korral. Ole hea ja anna all kommentaariumis märku, kuidas sinul kaitsekõnede tegemine läinud on ja muidugi- too ka ise välja häid nippe, mismoodi kaitsekõnet parem teha oleks.

Lisalugemist leiad ka lugudest “5 peamist viga, mis tehnikat kasutades juhtub”

Janek
Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Lisaks sellele on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Lisaks siin kirjutamisele kirjutab ta aeg-ajalt ka Äripäevale ja portaalile sekretar.ee kõigest sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Sarnasel teemal veel

1 thought on “Juhend tudengitele: Kursusetöö kaitsmise nõuanded

Comments are closed.

Kõige olulisemad esinemise põhitõed, mida teadma pead

AVALIKU ESINEMISE TASUTA VIDEOKURSUS

Saadan Sulle seitse videot, mis sisaldavad erinevaid tehnikaid selle kohta, kuidas laval särada ja oma sõnum edukalt edasi anda
NB! Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm!
SAADA VIDEOD
close-link