Avalik esinemine on tegevus, mille käigus võib nii mõndagi viltu minna. Meenutagem kasvõi Murphy seadust „Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb“. Tänases postituses toon ma välja 33 nõuannet selle kohta, kuidas paremini esineda ja oma esinemist ette valmistada.
Avaliku esinemine ja teema valik
Kõige lihtsam on rääkida sellisel teemal, mis sulle endale väga huvitav tundub ja millest sa oled valmis tundide kaupa kirglikult rääkima. Mõnikord aga ei ole see kahjuks võimalik.
1. Räägi teemal, mis kuulajaid huvitab
Kui vähegi võimalik, siis proovi oma esinemise detaile kokku leppides välja selgitada, mis on selle esinemise eesmärk ja millised on need teemad, mis kuujalaid huvitavad.
Samas, mõnikord oled sa olukorras, kus pead rääkima millestki, mis on sama igav kui muru kasvamise vaatamine. Sellisel juhul mõtle, milliste värvikate näidete, lugude, paralleelide tõmbamise või muu taolisega saad sa selle nö „igava teema“ huvitavaks teha. Olen mitmel korral sattunud kuulama esitlust, mis pidi pealtnäha igaval teemal olema, aga esineja suutis selle oma põnevate lugudega suurepäraselt ja meeldejäävalt ette kanda.
Veel parem on aga see, kui antud teemal kõne pidamine ka sulle endale suurt huvi pakub.
2. Tee ennast räägitava teemaga tuttavaks.
Kui sa lähed esinema teemal, mida sa eriti ei tunne, siis vii ennast nii palju kui võimalik teemaga kurssi. Vastasel korral on see nagu pulli lüpsmisega: tundub, et võib asja saada, aga tulemus üllatab sind negatiivselt.
Kui teema on sinu jaoks keeruline, siis vaata, kas on võimalik teemat kohendada nii, et see on sulle rohkem sobilikum. See tähendab, et keskendu võimaluse korral neile teema osadele, mida sa paremini valdad või millest sa paremini aru saad. Nii on seda lihtsam selgitada ja ka küsimustele vastata.
3. Sõnasta selgelt oma teema ja eesmärk
Dianna Bohner on öelnud „Kui sa ei suuda oma sõnumit ühte lausesse panna, siis ei suuda sa seda ka tunniga selgeks rääkida”
Minu enda seisukoht on selline, et kui sa ei suuda oma kõne eesmärki kahe-kolme lausega kokku võtta, siis on sinu esinemise eesmärk sulle endalegi veidi segane. Mida arusaadavamalt on eesmärk sõnastatud, seda suurem on tõenäosus, et ka kuulajad sinust aru saavad.
Algajal esinejal on ainult üks eesmärk. Selleks on „Ma pean selle kuidagi tehtud saama“. Rõhk on siinkohal sõnal „kuidagi“. Sina aga esita endale küsimus, mis kõlab nii: „Mida ma tahan, et kuulajad mõtleksid teisiti või teeksid teisiti peale seda kui ma olen oma esinemise lõpetanud?“.
Kui sellele küsimusele vastuse välja mõtled, oled hea kõne tegemisele palju lähemal.
Kuulajaskonnaga arvestamine
Avaliku esinemise oskuste hulka käib oma kuulajaskonna kohta info kogumine. Kes nad on? Mida soovivad saada? Millised on nende ootused? Ehk teisisõnu – tee ära korralik auditooriumi analüüs.
4. Arvesta oma kuulajaskonna huvide, vajaduste ja ootustega
Sealhulgas proovi välja selgitada kuulajate huvid, vajadused ja ootused. Eelkõige peaks sind huvitama küsimus, mis igal kuulajal meelel mõlgub. See küsimus on „Aga mis kasu mina sellest saan?“. Kui suudad oma kuulajatele pakkuda midagi, mis talle kasulik on, oled teinud hea esitluse.
Siinkohal pane tähele, et see „kasu“ ei ole alati uute teadmiste saamisega mõõdetav. Kasuks võib olla ka hea emotsioon või inspiratsioon, mida kuulaja sinu esinemisest saab.
5. Kuulajaskonna eelnevate teadmistega arvestamine
Juhul kui on võimalik, siis proovi välja selgitada, kui palju kuulajad sinu teemast üleüldse teavad. Selle info põhjal saad otsustada, kui keeruliselt (või lihtsalt) saad sa oma mõtteid selgitada. Siinkohal on oluline veel ka välja uurida, kas kuulajaskonna hulgas on eksperte.
Miks see oluline on? Kui saad teada, et kuulajaskonnas on valdkonna eksperte, siis sinu jaoks tähendab see seda, et pead veelgi põhjalikumalt oma kõne sisu üle vaatama. Vastasel korral võib juhtuda, et keset esinemist tõstab valdkonna ekspert käe ja viitab sinu tehtud vigadele.
Samas võib ka juhtuda, et kui ekspert näeb, et ka sina oled ekspert, siis hakkab sind toetama. Nt „Olen selles valdkonnas ka ise 15 aastat tegutsenud ja kogemus pealt tean, et Janekil on õigus. Siinkohal aga tahaksin omalt poole ühe hea mõtte lisada…“. Mis võib suurepärasem olla kui see, et keegi kuulajates ütleb, et sul on õigus…
6. Kuulajate kultuuritaustaga arvestamine
1950-ndatel käis Richard Nixon Brasiilias riigivisiidil ja tervitas rahvast hoides oma käsi „A-O.K“ asendis. Kohalike jaoks tähendab see märk aga keskmise sõrme näitamist. Võid ette kujutada, kui üllatunud brasiillased olid.
Kultuuritaust on selline õrnal jääl käimine, millest mõnikord kukud sa läbi nii, et sa päriselt ei saanud arugi, mis juhtus. Seetõttu peaksid arvestama sellega, mis taustaga sinu kuulajad on.
Avaliku esinemise oskused: esinemise ettevalmistamine
Kui oled teema välja valinud ja kuulajate taustaga tutvunud, siis oleks aeg oma esinemist ette valmistama hakata.
7. Mõtle terve esinemise käik oma peas läbi
Mõtle, mida saad tähelepanu äratamiseks teha. Kuidas teed sissejuhatust, vastad küsimustele, selgitad ühte või teist keerulist teemat jne. Mõtle ka sellele, kuidas sa varem kohale minnes kõik oma käe ja jala järgi valmis paned. Ehk on mingisuguseid tehnilisi lahendusi vaja? Selge – uurid, kuidas neid saada.
8. Pane valmis “Plaan B“
See tähendab, et mõtle selgelt läbi, mida teed nendes olukordades, mis on sinu jaoks ootamatud või mida teed juhul kui kõik ei lähe nii nagu planeeritud. Peamised tekkida võivad probleemid on:
- Mida ma teen siis kui jään ajahätta?
- Mida ma teen siis kui aega jääb üle?
- Mida ma teen siis kui tehnika ei tööta?
- Mida ma teen siis kui ma küsimusele vastata ei oska?
Mida rohkematele küsimustele sa vastused valmis paned, seda keerulisem on sind üllatada. Lisalugemist varuplaani koostamise kohta võid lugeda siit.
9. Harjuta oma esinemine mitu korda läbi
Hea esineja oskuste hulka kuulub esinemise pidev harjutamine. Mida rohkem harjutad, seda rohkem saad enesekindlust. Kui sul on tulemas pikk esinemine ja sa tervet esinemist läbi harjutada ei saa, siis harjuta neid kohti, milles sa ennast kõige ebamugavamalt tunned. Nt sissejuhatus.
Kui võimalik, siis harjuta ka kaamera ees. Esimestel kordadel võib enda vaatamine veidi hirmutav tunduda, aga ma luban sulel, et see on parim tagasiside, mida sa saada võid.
Avaliku esinemise oskused: kontakti loomine ja selle hoidmine
Sa võid olla maailma kiireim mees (nt Usain Bolt), aga kui sa stardipakult õigel hetkel minema ei saa, siis medalit sa ei võida. Nii nagu juhtus Usain Boltiga aastal 2011.
10. Alusta alles siis kui oled kuulajatega kontakti saavutanud
Ei ole ju mõtet rääkida, kui keegi sind tähelegi ei ole pannud. Seega tasub juba ettevalmistuse käigus läbi mõelda mõned tähelepanu äratajad (video, audio, heli, küsimus publikule, vaikus, köhatus jne.), mida ühes või teises olukorras kasutada saad.
11. Silmsidet hoides viid oma sõnumi paremini kohale
Silmsidet hoides annad kuulajatele märku, et sõnum on just neile suunatud. See on ju nagu sõbraga rääkides, st et kui ta sinuga rääkides ringi vahib, siis libised ka sina tema jutu pealt maha.
Auditooriumiga silmsidet hoides jälgi, kuidas sinu jutule reageeritakse ja reageeri ise vastavalt. St muuhulgas ka seda, et mõnikord pead kuulajatelt tulevate mitteverbaalsete sõnumite tõttu oma esinemises midagi kohendama.
12. Kasuta oma kehakeelt
Mida tuimem sa esinedes oled, seda unisemad on ka kuulajad. Hea esineja kasutab oma sõnumi edastamiseks tervet oma keha. Žestid, näoilmed, hääletoon on sinu peamine arsenal. Pea meeles, et kui sinu sõnad ja kehakeel ei lähe kokku, siis kuulajad usuvad pigem kehakeelt.
13. Näita, et räägitav teema läheb sulle korda
“Kui kogudus kipub magama jääma, jääb üle teha ainult üht – varustada uksehoidja terava otsaga kepiga, et ta sellega jutlustajat aeg-ajalt torkaks!” Henry Ward.
Maailm on täis esinejaid, kes võiksid kuulajate aja raiskamise lõpetada. Seega näita esinedes, et see, mida sa räägid, on huvitav. See sütitab ka teisi sind lähemalt kuulama ja asja üle järele mõtlema.
Kuulajate veenmiseks pead kõigepealt ise demonstreerima, et see, millest sa räägid, ka sulle endale korda läheb. Kui sinu jutt on monotoonne nagu rongisõit, siis ei tasu imestada, kui inimesed sinu esinemise ajal tukkuma jäävad.
Kõne pidamine ja selle käigus toimuv
Winston Churchill ütles kunagi: “Hea kõne on nagu naise seelik: piisavalt pikk, et teemat katta ja piisavalt lühike, et huvi tekitada”. Oskus oma mõtteid lühidalt ja täpselt väljendada on suur oskus.
14. Unusta esitlusviis „Tapan teid PowerPointiga“
See tähendab eelkõige seda, et ära vahi oma seinal (või arvutis olevaid) slaide. Kuulajad ei asu arvuti või seinal vaid nad on saalis ja sinu ülesanne on oma esitlus neile edasi anda. Kui sa tuimal ilmel oma teksti ette loed, siis peaesineja on sinu slaidiesitlus, mitte sina.
Esine vabalt, ole avatud ja käitu muhedalt. Sellisel moel saad sa andeks paljugi, mida “tapan-teid-powerpointiga” tüüpi esinejale ette heidetakse.
15. Räägi rahulikus tempos
Meie kirjutamise kiirus on 13 sõna minutis, kõnelemise kiirus 100-200 sõna ja lugemise kiirus 200-400 sõna minutis. Seega on sul rääkides oma teksti loomiseks vähemalt 10 korda vähem aega kui kirjutades.
Kõneledes pead sa meeles pidama, et kuulajal ei ole võimalik sinu juttu tagasi kerida vaid ta peab sellest ühekordsel kuulamisel aru saama. Selliselt peadki oma kõne üles ehitama. Kui sa liialt kiiresti räägid, siis tekib olukord, mis “kõlab kui eesti keel, aga kahjuks ei saa mitte millestki aru”.
Kui aga sinu tempo on liialt aeglane, siis ei jõua kuulajad ära oodata, millal sa oma mõttega lõpuks ometi kohale jõuad.
16. Ära unusta pauside pidamist
Keegi Vana-Kreeka kõnemees olla kunagi peamised avaliku esinemise oskused kokku võtnud nii:
- Räägi selgelt, et sind kuulda oleks.
- Seisa sirgelt, et sind näha oleks.
- Ole vait, et nauditav oleks.
Selle viimasega tahtis ta meile ilmselgelt märku anda, et me ei pea terve oma esinemise aja ainult lobisema vaid aeg-ajalt oleks vaja ka pause pidada.
17. Ole sõbralik ja rõõmsameelne
Seda ka siis kui midagi sinu arust kehvasti välja kukub. Kui keerasid käki kokku, siis viska selle kulul nalja ja kuulajad naeravad sinuga koos. Positiivsed emotsioonid loovad alati hea keskkonna ja sõbraliku suhtumise. Ja kui sa enda äparduste üle veel ka nalja suudad visata, siis seda enam.
18. Tee korralik sissejuhatus ja suurepärane kokkuvõte
Parim kõne sissejuhatus on see, mis tekitab huvi sind edasi kuulata. Seetõttu on oluline hea sissejuhatuse tegemisega vaeva näha. Juhul, kui sinu sissejuhatuse lõpus on kuulajate küsimus, mis kõlab „Meh?“, siis oled sa ilmselgelt teinud kehva sissejuhatuse.
Sinu esinemine omakorda peab lõppema kokkuvõttega, mis toob lühidalt ja selgelt välja selle, mis kuulajatel sinu jutust meelde peaks jääma. Kui sinu esinemine lõppeb nii, et kuulajad mõtlevad „vau“ ja tahavad sulle siiralt aplodeerida, siis oled sa teinud suurepärase esitluse.
19. Anna oma kuulajatele sinuga dialoogi pidamiseks võimalus
Tunne huvi, mida nemad asjast arvavad. Julgusta neid oma mõtteid avaldama ja lugusid rääkima ning sa näed, kuidas õhkkond oluliselt paremaks muutub.
Kõne pidamine ei tohi olla ühepoolse suunaga liiklus, kus sina muudkui räägid ja kuulajad üritavad ellu jääda. Seega julgusta oma kuulajaid küsima, kaasa rääkima ja arutlema. Lisaks sellele, et selline esinemisviis aitab kuulajatel pikka esitlust paremini vastu pidada on neil kõigil ka palju lõbusam. On ju teiste lugudest ikka hea õppida.
20. Jää iseendaks
Mida rohkem sa üritad kellegi teise moodi olla, seda võltsim sa kuulajatele paistad.
21. Ära ületa sulle antud aega
Esinejad, kes lõpetavad veidi enne neile määratud aega, saavad alati suure plussi. Harva saad sa andeks selle, kui ületad sulle antud aega. Isegi kui sa oled maailma parim esineja, siis kuulajad ei istu seal ja ei mõtle „Oh, räägi veel tunnike, mul aega on!“ Eriti kui sa oma rumaluses oled alustanud lubadusega “Ma teen hästi lühidalt!”
Nii et jäta meelde reegel “Lühemalt on parem”
Näitlikustamine
“Ma näen ja ma unustan. Ma kuulan ja ma mäletan. Ma teen ja ma mõistan” Hiina vanasõna
22. Kasuta näiteid, mis pärinevad elust enesest
Keegi on kunagi öelnud „Make a point, tell a story“. Inimestele meeldivad isiklikud ja asjakohased lood. Need mõjuvad oluliselt paremini kui hulk tavapärast juttu või hunnik mingisuguseid andmeid (statistika, uuringud jne).
Kui sa kasutad umbmääraseid näiteid, mis kuulajatele mitte millegagi ei seostu, siis on sul raske oma mõtet edukalt kohale viia. Seega – juba esinemist ette valmistades mõtle, milliseid asjakohaseid lugusid või näiteid sa ühe või teise mõtte kinnitamiseks rääkida saad.
Juhul kui on võimalik, siis räägi isiklikke lugusid kuna tavaliselt mõjuvad need kõikidest muudest näidetest oluliselt paremini. Pea meeles, et hea esineja peab samas ka hea jutuvestja olema. Eespoolgi sai mainitud, et kõne pidamine ei pea kuiv jutu veeretamine olema.
23. Ära unusta huumorit
Hea avaliku esineja oskuste hulka kuulub võime oma juttu vaimukalt ja humoorikalt ette kanda. Killuke asjakohast nalja äratab unised kuulajad üles ja koondab tähelepanu sulle. Ja pea meeles, et parimad naljad on ikka sellised, mida sa iseenda kohta räägid.
Mitte kusagil ei ole öeldud, et iga kõne peab olema kuiv ja ametlik olema. Mõtle – kui isegi mõtusekõnedes ei peeta pahaks teinekord paar muhedat nalja järelehüüdesse panna, siis miks ei võiks sina seda oma tavakõnes teha?
24. Kasuta kõiki oma kuulajate meeli
Mõtle sellele, et osad inimesed omandavad infot peamiselt silmade kaudu. Teised kõvade kaudu ja kolmandad siis, kui nad midagi käega katsutavat ja praktilist teha saavad. Seega mõtle oma näitlikustamisvahendeid valmis pannes sellele, kuidas sa erinevaid vahendeid (slaidid, videod, lood, küsimused publikule jne) kõiki oma kuulajate meeli kasutada saaksid.
25. Räägi arusaadavas keeles
Keerulistest võõrsõnadest ja erialakeelest ei pruugita aru saada, mistõttu võid sa kuulajatele snoobina tunduda. Slängi kasutamisel võid lihtsalt ämbrisse astuda kuna lisaks sellele, et see võib arusaamatuks osutuda on slängi kasutamine ametlikus esitluses ka asjakohatu.
Lisaks erialakeelele proovi vältida lühendite kasutamist. Igas valdkonnas on neid kümneid, aga probleem seisneb tavaliselt selles, et kuulajatel ei pruugi õrna aimugi olla, mida need tähendavad. Seega on ka sinu sõnum osaliselt arusaamatu.
Kuidas iseennast kõne pidamiseks ette valmistada?
26. Pea meeles, et kuulajad ei saa enamasti aru, et sa närvis oled
Mõtle esinemisel tekkida võivatele sümptomitele ja sa näed, et need on ju tegelikult sisemised, mitte välised. Ehk teisiti öeldes: kui sa ise tunned, et sinu keha teeb seespool kõiksugu aeroobikaharjutusi, siis kuulajate jaoks see enamasti välja see ei paista.
Nii ei ole ka mõtet muretseda selle pärast, kas kuulajad sinu närvilisusest, värisemisest jms aru saavad – enamasti ei saa. Ja kui nad tabavadki sind kergelt närvilisuselt, siis mitte keegi ei tee sellest numbrit. Kõige selle pärast ei tasu ka oma esinemist närvilisuse pärast vabandamisega alustada.
27. Usu, et publik tahab sind kuulata
Selge see, et tahavad. Miks nad muidu sind siis kuulama on tulnud? Mida paremini sinul seal laval läheb, seda toredam on ka kuulajatel seal saalis. Mitte keegi ei tule sind tavaliselt kuulama mõttega “Aga ma loodan, et mul on igav! Ma loodan, et esineja ebaõnnestub.” Miks ta peaks seda tegema? Kui sina ebaõnnestud, siis on ju ka tema oma aega raisanud. Ja see ongi peamine põhjus, miks kuulajad sinu liitlased on.
Jah, on ka erandeid, kus inimesed tulevad kohale käsu korras, aga ka siis pead meeles pidama, et sul on esinemiseks tõenäoliselt üsna hea põhjus. Pealegi – enamasti ei ole kuulajad sinu maha tegemise peal väljas.
28. Usalda iseennast, oma teadmisi, kogemusi ja mälu
Kõne pidamine ei erine ju muudest eluvaldkondadest. Kui sa vähegi viitsid ette valmistamisega tegeleda, siis ei ole mitte mingit põhjust, miks kehvasti peaks minema.
29. Pea meeles, et täiuslikku esinemist ei ole olemas
Vähemalt esineja jaoks mitte. Oma koolitustel näen üsna tihti, kuidas peale esinemist asjaosaliselt küsides “Kuidas läks?” saan vastuseks “Väga kehvasti”.
Esinejana paned ise tähele kõiksugu apsakaid, mida oma arust tegid; mäletad, mida rääkimata unustasid jne. Kui ma aga sedasama küsimust nüüd kuulajate käest küsin, siis enamasti ütlevad nad vastupidist, st “Millest sa räägid? Väga hästi läks!”
Seega: ära keskendu täiusliku esinemise tegemisele – sa oled parem, kui sa ise arvatagi oskad.
Kõne pidamine esinemishirmu kiuste
Esinemishirm on suuremal või vähemal määral pea kõikide inimeste mure. Kuivõrd esinemine tekitab hirmu, siis see mõjutab halvavalt ka sinu käitumist ja sõnumi edastamist niivõrd, et tulemuseks on ebaõnnestumine. Mina aga väidan, et ei ole mitte mingisugust põhjust, miks sa esinemisel ebaõnnestuma peaksid. Miks?
30. Suhtu oma kuulajatesse kui vanadesse tuttavatesse
Suhtle nendega juba enne oma esinemist – kasvõi small-talki kasutades. Kui sa suhtud oma kuulajatesse kui vaenlastesse, siis teed ise kõne pidamise enda jaoks kordades raskemaks. Mida muhedam sa seal laval oled, seda rohkem annavad kuulajad sulle ka andeks.
31. Tee oma hingamine korda
Kui me räägime esinemishirmust, siis hingamisel on selles suur osa kanda. Kui sa hinge kinni hoiad, siis tekitad kehas lisapinget, peatad hapniku ligipääsu, kõne pidamine on raskendatud ja selle kõige tõttu on ka mõtte liikumine häiritud. Tavaliselt kiputakse hinge kinni hoidma siis, kui tekst on segi läinud – sel ajal tõstetakse ka veel õlad üles, mis omakorda pinget veel juurde tekitab.
Seega: ära lükka rääkimise ajal oma pead ette, ära suru hambaid kokku, ära hoia käsi rusikas jne. See kõik tekitab tarbetut lihaspinget, mis omakorda sinu esinemist vales suunas mõjutab.
Kui lause lõpetad, siis lõpeta ka välja hingamine. Kui jätad omale õhku liialt järele, tekitab see jällegi kehas liigset pinget. Nagu ma ennegi mainisin, siis ära pauside ajal hinge kinni hoia vaid hinga vabalt ja rahulikult.
Juhul kui näed, et hingamine hakkab käest ära minema, siis ära karda pause teha.
32. Usu, et sa saad sellega hakkama.
Noh, mõtle ise – kui sina endasse ei usu, siis miks peaksid kuulajad seda tegema? Pea ikka meeles, et need sümptomid, mida sa tunned, on kõik sisemised ja enamasti need välja ei paista. Kõik see omakorda peaks sulle omajagu enesekindlust süstima.
Jätkuvalt: sa oled oluliselt parem esineja kui sa ise arvad ennast olevat.
33. Kanna mugavaid rõivaid
Riietus kannab suurt osa sinu sõnumist – see võib sinu sõnumile positiivsemat kuvandit anda, aga võib ka tähelepanu kõrvale juhtida.
Uuri korraldajalt, millised on sinu esinemise ajal riietumisele seatud ootused või nõuded. Seejärel otsi välja kõige mugavamad riided, mis neile nõuetele vastavad. Soovitavalt võiksid neid riideid juba ka kodus esinemisproovi tehes kanda. Sellisel moel näed kohe ära, kuskohast pigistab ja mida on vaja välja vahetada.
Juhul kui pead televisioonis esinema, siis uuri välja, millist värvi riideid peaksid kandma.
Kokkuvõtteks: kuidas paremini esineda?
Need olid 33 peamist nippi, kuidas oma avaliku esinemise oskusi parandada. Nagu näed, siis enamik neist on väga lihtsalt kohe kasutusele võetavad ja ei nõua ka ülemäära keerukaid tegevusplaane. Mida rohkemaid nippe sa kasutad, seda parem tuleb ka sinu esinemine.